Finspangis peetud Rootsi lahtistel meistrivõistlustel sportkeeglis tegid eestlased puhta töö. Meestest võitis esikoha sauelane Kaido Kirs, järgnesid Guido Piksar ja Toomas Tamlak. Naistest võitis kulla Kaire Kalberg, hõbeda sai Kaido Kirsi abikaasa Kaidi.
Kuna veeremängudest ei teata ülemäära palju, vestles Harju Elu Kaido Kirsiga keeglist, selle harrastamisest ja tulevikust.
Kuidas jõudsite keeglimänguni? Tegemist pole ju üldrahvaliku harrastusspordiga.
Olen keeglit võistlusspordina harrastanud aastast 2000, kui osalesin esimestel võistlustel. Minu sõber mängis keeglit ja tema kaudu jõudsin ka mina selle spordiala juurde. Esimesed mängud tegin Tallinna Linnahalli keeglisaalis.
Mille poolest erinevad üksteisest sportkeegel, bowling ja teised veeremängud?
Sportkeegel, bowling, schere ja bohle on kõik kurikatega mängitavad veeremängud, kuid erinevad üksteisest nii radade, mängusüsteemide kui ka paljude muude elementide poolest. Kõikides mängudes peale bowling’u on kasutusel üheksa kurikat. Bowling’us paigutub kümme kurikat kolmnurgana. Schere ja bohle on rennipõhised mängud.
Bowling’us on kuulidel sõrmeaugud ja mängimisel ajapiirangut pole. Sportkeeglis on kuulid väiksemad ja neis pole sõrmeauke. Ainult üle 65-aastatele on kuulidel kaks sõrmeauku.
Kus saab Eestis sportkeeglit mängida?
Tallinna lähedal Peetri alevikus on kuuerajaline keeglisaal ja Tartu kesklinnas kaherajaline saal. Rohkem sportkeeglisaale Eestis ei olegi. Sauel harrastab sportkeeglit meie pere, ka minu abikaasa on keeglimängija. 2013. aastal tuli ta Eesti individuaalmeistriks.
Kui palju peaks treenima, et saavutada sportkeeglis tipptase?
Parimad mängijad peavad oma füüsisele aluse laduma ka üldfüüsilist treeningut tehes. Aga spetstreeningud toimuvad ikka keeglirajal visketehnikat parandades ja hoojooksu täpsustades. Minimaalselt tuleks keeglisaalis trenni teha kaks korda nädalas.
Kas keeglis on vanusepiirangut või saab seda mängu harrastada kõrge eani?
Sportkeegli harrastajate vanuseline spekter on väga lai. Keegli kui võistlusspordiga võib alustada umbes 15?16-aastaselt, nooremas eas on mõistlik seda mängu lihtsalt nautida ja mänguna võtta. Vanuse ülempiiri ei ole, kuid tulemused ei pruugi olla enam konkurentsivõimelised. Võistlemas käiakse siiski väga kõrge eani, võistlejate hulgas on isegi 70-aastaseid ja vanemaid inimesi.
Äsja tulite Rootsi meistriks. Millised on teie suurimad sportlikud saavutused keeglis?
Minu nimel on Eesti rekord 120 viske formaadis, tulemusega 637 kurikat. Hooajal 2005/2006 tulin klubide Eesti meistriks KK Reval1 rivistuses. Eesti meistrivõistlustelt individuaal- ja paarisvõistlustelt olen võitnud kaks kulda, viis hõbedat ja kümme pronksi.
Rootsi meistrivõistlustel on alati palju osalejaid Eestist, sest see on lähim koht, kus väljas võistelda. Seekord esindas Eestit üheksa meest ja seitse naist.
Võistlus peeti kahel päeval, eelvoor ja järgmisel päeval finaal. Mõlemal võistluspäeval oli 120 viset. Esimesel päeval olin tulemuse põhjal teisel kohal. Minu ees oli Raul Rebane (KK Tartu). Finaalis õnnestus mängida päeva parim tulemus ja see viis mind võiduni. Seal oli üle 140 osaleja. Võistlus on kümne aastaga kasvanud Põhjamaade suurimaks.
Mis riigid kuuluvad praegu maailma tippu?
Maailma tipud on praegu Ungari, Serbia, Saksamaa, Sloveenia, Rumeenia. Eesti tase on tagumise kolmandiku juures. Edestame Taanit, Rootsit, Montenegrot, Hispaaniat, Šveitsi.
Mis on Teie järgmine suurvõistlus?
Järgmised suurvõistlused on võistkondlikud maailmameistrivõistlused Saksamaal Speichersdorfis. Toimumisaeg on tänavu 13.?25. maini ja Eesti on esindatud nii meeskonna kui ka naiskonnaga. Olen ka koondises ja motivatsioon kõrge.
