Isadepäeval ehk 9. novembril ETV eetris olnud saade „Hommik Anuga“, kus oli külaliseks kahe isa ja kahe lapsega perekond, on tekitanud ühiskonnas suurt poleemikat ja tõstnud muidu tuimade eestlaste vererõhku korralikult.

Kõik algas sellest, kui ERRi nõukogu esimees Rein Veidemann julges saatekülaliste valikut kritiseerida ja väljendada oma arvamust, et lapsi kasvatava homopaari näitamine isadepäeval televisioonis ei sobi meie väärtusruumi. Avalikult väljendatud arvamus tõi Veidemannile nii teravat kriitikat kui mõistagi ka poolehoidu. Peaminister Kristen Michal soovitas Veidemannil kaaluda oma sobivust ERRi nõukogu esimehe rolli, kultuuriminister Heidy Purga aga leidis, et nõukogu esimehe avaldus on koguni seadusega vastuolus.

Taaskord tõstis pead kõhedusttekitav tõsiasi, et meil Eestis ei tohi enam oma arvamust väljendada. Nagu kunagi ENSV-s. Ei ole esimene kord. Kes arvab vastuvoolu sildistatakse uhhuuks või putinistiks. Kuidas ja kelle otsusel on see nö õige arvamine ja teadmine meil riigis paika pandud, on minu jaoks ebaselge, kuna rohkemaga kui paari linnuliku häälitsusega meil teisiti arvajaid vaigistavaid seisukohti ei põhjendata. Uhhuu!.

Maitse-eelistus või väärtusruum?

ERR-i ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk kirjutas 14. novembril ERRis ilmunud artiklis, et „Aruteludes on mõned kriitikud muuhulgas väitnud, et paljude jaoks ei ole selline materjal vastuvõetav. Oluline on siiski meeles pidada, et avalik-õiguslik meedia ei pea lähtuma enamuse maitse-eelistustest, vaid peab tegutsema ühiskonna tervikliku peegelduse huvides.“

Ühelt poolt on muidugi arusaadav, et vastavalt koolitatud ja haritud programmijuhid suunavad teatud määral seda, mida me ühiskonnana tarbime. Ehk nad aitavad hoida teatavat nö intellektuaalset taset. Samas ei tohiks aga ideoloogilisel manipulatsioonil ja meelsuskujundusel olla avalik-õiguslikus televisioonis kohta. Saan aru, et tegemist on ääretult naiivse lausega, kuna eks televisioon olegi üks suur propagandamasin [Television – Tell a Vision], aga siiski – ei tohiks! Ideaalis.

Siin oleks paslik küsida: kelle maitseeelistustest peaks avalik-õiguslik meedia lähtuma? Kui mitte enamuse, kas siis vähemuse omast? Või vaid väikse elitaarse grupi omast, kes loob/püüab luua avalikkuse, sh laste ja noorte, meelsust läbi ETV ekraani? Teisalt – kas siin on tegemist pelga maitse-eelistusega või siiski pigem sellega, et ERR astus suurema osa ühiskonna väärtusnärvi peale ja valusalt ning mitte esimest korda.

ERRi roll ja vastutus

Avalik-õiguslik meedia peaks olema see koht, kus ühiskond saab kokku ausal ja tasakaalukal viisil, mis on muu-hulgas kohane ka selle ühiskonna väärtusruumile. Kui üks saade tekitab juba eos suure vastandumise, tuleb küsida, kas see täitis oma eesmärki. Rahvustelevisiooni ülesanne peaks olema ühiskonna liitmine, mitte polariseerimine.

Kuid nimetatud isadepäeva saade ühes uus-aasta õhtul eetris olnud groteskse ja ühiskonna põhiväärtuseid labastava drag-show’ga ilmselgelt ei viita ERRi soovile olla mahedaks sillaks erisuste liitmisel, vaid pigem jõuliseks ideoloogiliseks meelsuskujundajaks. Selline ideoloogiline mudimine aga näib teenivat kindlat eesmärki lõhkuda traditsiooniline väärtusruum. Ja siinkohal tuleks uuesti küsida „kelle maitse-eelistustest peaks avalik-õiguslik meedia lähtuma?“

Seekord tegi „Hommik Anuga“ ilmselt rohkem kahju kui kasu ja seda kõikidele osapooltele. Seal hulgas saate külalistele.

Kahjuks on sallivusest saanud mitme teraga ideoloogiline repressioonivahend, seejuures on sallivuse sihtrühm(ad) meil kindlalt piiritletud ja enamasti võrdlemisi väike osa ühiskonnast. Suunatud sallivus õigel viisil. Seeläbi saab selgeks seegi, mida sallida ei tohi! Ja näha on, et mittesallimine on igal juhul selle ideoloogilise sallivuse üks imperatiive. Sama lugu on oma arvamuse väljendamisega.

Lapsi tuleb sooideoloogia eest kaitsta

Homoseksuaalsed inimesed ja paarid elavad meie keskel ja mul on hea meel selle üle, et me ühiskonnana neid enam ei eita ja nad saavad elada koos selle inimesega, kellega nad ise tahavad. Minu arvamus ei ole mitte homoseksuaalsete inimeste, vaid LGBT propaganda vastu, mis on jõudnud kahjuks ka koolidesse…

Aga just lapsed on see koht, kus läheb väga selge piir. Ja siin ei saa otsa mitte inimeste sallivus nn vähemuse vastu, vaid sekkub sügavam inimlikkus ja moraalsus, mis on laste poolt! Laste, kes peavad seda ajupesu koolis lugema, telekast nägema ja kes kasvavad suureks teadmisega, et samasoolisega ühte heitmine on ehk lausa eelistatumgi kui vastassugupoolega ja selle kritiseerimine on sügavalt taunitav. Üks asi on loomulikul viisil tekkinud homoseksuaalsus, teine asi on selle „kultuuriline“ kultiveerimine.

Väljakutse on suur

ERRi ülesanne ei ole tegelikult lihtne, see on äärmiselt keeruline. Näha on, et nad ei suuda sellega toime tulla. Vähemusi ei saa jätta programmist välja, kuid kuidas teha seda selliselt, et vähemus ise ei saa seeläbi kahjustatud ja tige enamus ei saa närvivapustatud.

Seekord tegi „Hommik Anuga“ ilmselt rohkem kahju kui kasu ja seda kõikidele osapooltele. Seal hulgas saate külalistele. Suurem osa ühiskonnast on antud teemas ilmselt pigem Rein Veidemannid, kes ei taha isadepäeval vaadata telekast isaduse võrdkujuna homopaari – ja päeva lõpuks on see tervemõistuslik, kui seda ei soovita. Teisalt – me elame kõik siin üheskoos ja kuidas me seda siis (omakorda) tervelt väljendada saaksime ilma üksteist elust välja lülitamata…

Ehk oleks abi sellest, kui me lihtsalt elaksime kõik rahulikult omaette ja ilma lippude ja värvide ning pideva mõjutamiseta. Lihtsalt inimestena, kellest osad on teistmoodi ja mis on OK.