Riigikogu 14. koosseis lõpetab oma töö 23. veebruaril. Harju Elu uuris erakondade esindajatelt, mida nad peavad oma nelja-aastases töös kordaläinuks ja mis võinuks märksa paremini minna.
Mis on kõige olulisem otsus, mis teie erakonna eestvedamisel möödunud nelja aasta jooksul riigikogus vastu võeti?
Mart Võrklaev, Reformierakonna fraktsiooni esimees
Selleks on üleminek eestikeelsele haridusele, mis oli aastakümneid tegemata ja mida eelmised valitsused püüdsid takistada. Kaja Kallase kahe valitsuse jooksul tegime üleminekuks korraliku plaani, leidsime raha ja võtsime vastu otsuse, et alates aastast 2024 see algab. Teisena tooksin välja sammud, mis riigikogu astus Ukraina toetamisel, võtsime veel eelmise aasta 23. veebruaril vastu Ukrainat toetava avalduse, kuulutasime Venemaa režiimi terroristlikuks ja nõudsime Venemaa sportlaste võistlustelt eemaldamist ning ratifitseerisime Rootsi ja Soome NATOsse võtmise. Ja kolmandaks astusime esimese sammu maksuküüru kaotamise poole, muutes keskmise pensioni tulumaksuvabaks alates selle aasta 1. jaanuarist.
Henn Põlluaas, EKRE fraktsiooni esimees
Bensiini, diisli ja gaasi aktsiisi alandamine ja reformivalitsuse otsuse – sulgeda põlevkivielektrijaamad – tühistamine. Rahandusminister Helme korraldus Eesti Energiale garanteerida min 1000 MW elektri tootmine, tänu millele on meil elekter ja säilisid tuhanded töökohad. Muidu oleks energia veelgi kallim, üldine hinnatõus veel suurem, ettevõtted pankrotis ja inimesed tänaval. EKRE valitsuse ajal oli Eesti suurima hinnalangusega riik Euroopas.
Jüri Ratas, Eesti Keskerakonna esimees
Keskerakond on ainus erakond, kes on järjepidevalt seisnud erakorraliste pensionitõusude eest ja neid ka ellu viinud. Eelkõige tänu Keskerakonna initsiatiivile tõuseb keskmine vanaduspension 1. aprillil 704 euroni ja on selle summa ulatuses ka tulumaksust vabastatud. Ülikõrge inflatsiooni tingimustes on eakad üks haavatavamaid sihtgruppe ja oleme seisukohal, et erakorraliste pensionitõusudega tuleb iga-aastaselt jätkata ning tõsta keskmine vanaduspension 2027. aastaks vähemalt 1000 euroni.
Heiki Hepner, riigikogu Isamaa fraktsiooni liige
Kui 2007. aastast viidi Isamaa juhtimisel sisse gümnaasiumides valdavalt eestikeelne õpe, siis nüüd suutis see valitsuskoalitsioon vastu võtta seadusemuudatused ning valitsuses heaks kiita ülemineku täielikult eestikeelsele haridusele. Lõpuks on aru saadud ühiskonnas laiemalt, et me ei saa üleval pidada kahte paralleelset eri keeltes kooliharu – venekeelsete põhikoolide õppe kvaliteet langeb ja lõpetajate eesti keele oskus on liiga kehv õpingute jätkamiseks järgmises kooliastmes. Töö pole muidugi veel lõppenud – õpetajaameti väärtustamise ja järelkasvuga tegelemine nõuab järgmistel aastatel nii pühendumist kui ka rahastamist.
Mart Võrklaev, Henn Põlluaas, Jüri Ratas, Heiki Hepner. Mis on kõige suurem möödalaskmine, millega riigikogu tänane koosseis hakkama sai?
Mart Võrklaev: Ajalooline viga oli pensionisüsteemi lõhkumine, mis EKREIKE valitsuse juhtimisel ära tehti. Lõhkumisest tundsid hetkelist rõõmu nii valitsejad, kes said erakorralist maksutulu, kui inimesed, kes oma aastaid kogutud sääste kulutasid. See rõõm ja soe tunne oligi kõigile vaid viivuks, sest säästud kahanesid kiirelt, seda enam, et toitsid ja võimendasid samal ajal kiiret inflatsiooni. Pikemas plaanis on aga mõjud valusad. Nii inimestele, kes 20, 30 või 40 aasta pärast väiksemate säästudega pensionile lähevad, kui valitsustele, kes on ilmselt mure ees, mida teha nendega, kes oma pensionisäästudega aastail 2020–2022 inflatsiooni takka kütsid. Teine suur viga olnuks ühiskonda lõhestav abielureferendum, see õnnestus meil ära hoida.
Henn Põlluaas: Abielureferendumi, mida toetas 70% rahvast, nurjamine. Lisaks hulk reformikoalitsiooni läbisurutud seadusi, nagu NETS, ABIS jt, mis andsid võimudele voli piirata kodanike põhiõigusi. Samuti 100% taastuvenergiale üleminek 2030. aastaks, teades, et ligi pool aastat ei ole meil päikest ega tuult ja uusi tehnoloogiaid pole olemas. Kas eesmärgiks ongi, et inimesed istuksid sõna otsese mõttes pimedas, külmas ja näljas?
Jüri Ratas: Keskerakonna fraktsiooni poolt riigikogule üle antud ja seaduseks vormunud peretoetuste tõstmine oli eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimist ning paljulapselistele peredele kindlustunde andmist silmas pidades äärmiselt oluline. Paraku lükkas tänane valitsuskoalitsioon tagasi Keskerakonna ettepaneku tõsta esimese ja teise lapse toetust 100 eurole. Lastetoetus peab olema ühetaoline sõltumata laste arvust peres. Oluline on lastetoetus indekseerida ja pikendada toetuse maksmise perioodi lapse 21-aastaseks saamiseni, kui laps õpib gümnaasiumi või kutseõppeasutuse statsionaarses õppes, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis täiskoormusel.
Heiki Hepner: Viimase aasta märksõnaks on olnud sõda Ukrainas ja selle mõju Eesti julgeolekule. Kui punamonumentide eemaldamist võimaldav seaduseelnõu sai vastu võetud, siis kahjuks ei õnnestunud koalitsioonis sotsiaaldemokraatide vastuseisu tõttu jõuda kokkuleppele mitmes teises olulises sisejulgeolekupunktis: terroristlike riikide elanikud saavad jätkuvalt hääletada kohalike omavalitsuste valimistel ja mõjutada oma rahaga Eesti erakondade poliitikat. Koosseisu viimase töönädala üheks tähtsaimaks märksõnaks selles vallas saab viienda kolonni ohu minimeerimine läbi relvalubade äravõtmise kolmandate riikide kodanikelt, mis loodetavasti kolmapäeval samuti seaduseks saab.
