Nii kinnitas rahandus-minister televiisoris ja raadios päev pärast käibemaksu tõusu. 

Kuigi nii rahandusminister Jürgen Ligi kui Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja on avalikkuse ees väitnud, et hinnatõus poodides peaks jääma 1,6 protsendi juurde, ei usu seda keegi. Elu on näidanud, et hinnad tõusevad rohkem kui maksuprotsent, mis neid kergitab. Seda kinnitavad ka pankade prognoosid: LHV pank ennustab aastaseks inflatsiooniks kuus protsenti, Eesti Panga hinnangul on Eesti majanduse kõige suurem murekoht just jätkuvalt kiire hinnatõus, mis keskpanga prognoosis ulatub sel aastal 5,4 protsendini.

Käibemaksu tõusu otsustas Reformierakonna, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatide valitsus möödunud aastal laia julgeolekumaksu osana. Rahandusministeeriumi arvutuste järgi toob käibemaksu kaheprotsendine kergitamine juba sellel aastal riigikassasse 113 miljonit eurot, järgmisel 235 miljonit, 2027. aastal 242 ning 2028. aastal kogunisti 252 miljonit eurot. Muljetavaldavad arvud. Kaitsta on meil end vaja. Kui see raha vaid kaitsekuludesse läheks.

Just toidukauplused kannatavad käibemaksutõusust jaemüüjatest kõige enam. Selle pärast sõdib neist igaüks jõhkra maksuga omal moel. Rimi tegi ettepaneku katsetada aasta jooksul piimatoodete käibemaksumäära alandamise mõju letihindadele ja tarbimisele. Kahjuks see koalitsioonileppesse ei jõudnud. Kuigi võinuks.

Lidl ei tõsta juulis hindu käibemaksutõusu võrra. “Lidl on alati püsinud oma lubaduse juures pakkuda klientidele parima võimaliku hinna eest parima kvaliteediga toodet. Nüüd saame juulis seda lubadust veelgi jõulisemalt täita, võttes käibemaksutõusu enda kanda ja pakkudes klientidele niigi keerulisel ajal natukene lisatuge,“ kinnitab Lidl Eesti tegevjuht Maciej Urbanski. Lidl hoiab oma hindu madalamal 27. juulini.

Paraku – tegelikult muidugi õnneks – elu ei lõppe 27. juulil. Loodetavasti elavad väga paljud meist ajani, mil see maksufestival, mis on viinud Eesti Euroopa kõige kiirema inflatsiooniga riigiks, ükskord ka otsa saab. Meenutades möödunud kriisi algusega 2007. aastal, kosus meie majandus kriisist väljudes kiiremini kui ühegi teise riigi majandus Euroopas. See ongi tõenäoliselt väikeste avatud majanduste eripära – kiiresti sügavasse langusesse, kiiresti kiirele tõusule. Nagu Ameerika mäed. Nagu halvale ilmale järgneb alati hea ilm.

Ja loodetavasti Jürgen Ligi arrogants lubab meil siiski heast ilmast rääkida.  →