21. aprillil kinnitas riigikogu uueks väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministriks 46-aastase Raul Siemi, EKRE liikme, kes seni nõustas siseminister Mart Helmet, kuid kes on ka Rae vallavolikogu liige. Harju Elu usutles meest kolmapäeval tema töökabinetis ühendministeeriumi 10. korrusel.
Enne väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministriks saamist olite te siseminister Mart Helme nõunik. Kui tihti ja millist nõu te Helmele andsite?
Minu valdkonnad olid õigusala, sealhulgas eelnõud, mis ministeeriumist valitsusse minemas olid, kogu õigusalane kirjavahetus, mingratsiooni ja rände küsimused.
Laiem avalikkus kuulis teie nime esimest korda 17. aprillil, kui Mart Helme esitas teie kandidatuuri ministri kohale. Mis kuupäeval ta esimest korda teie valmisolekut sellesse ametisse astuda küsis?
Kuupäeva ma tõesti ei oska praegusel hetkel meenutada, aga see võis olla poolteist kuni kaks nädalat tagasi, et kui selline vajadus peaks tekkima, kas oleksin sellest ametikohast huvitatud ja valmis sellele ametikohale astuma.
President nimetas teid väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministriks 20. aprillil. Mida ta teile omalt poolt soovis?
President on teinud Eesti kui riigi ja kui IT-riigi tutvustamisel välismaal väga tõsist tööd. Meie riik on väike. Me peame Eesti tutvustamisel seljad kokku panema. Selles osas on minul presidendiga kindlasti üks arvamus – kõik me peame panustama sellele, et Eesti ettevõtetel ja Eesti riigi mainel oleks ka väljaspool Eestit kõrge reiting.
Riigikogu ees andsite te ametivande 21. aprillil. See läks üllatavalt ladusalt, riigikogu teid pikalt grillima ei hakanud.
Mul ei ole selles osas kogemusi, kas ametivande ajal grillitakse või mitte. Pigem ma arvan, et ametivanne on eriline toiming, kus ei ole kohane hakata grillima. Küll need grillimised ka omal ajal tulevad.
Teie eelkäijad väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri ametis – Marti Kuusik, Kert Kingo ja Kaimar Karu – osutusid siiski kõik lühiajalisteks. Kas te ei karda, et juba mõne kuu pärast olete te samuti endine minister?
Kui ma selle ametikoha vastu võtsin, siis ma ei võtnud seda vastu tunnetuses, et ma pigem kardan. Ma näen selles väljakutset. Ei ole kartmiseks suurt põhjust olenemata sellest, kui pikaks see ametiaeg kujuneb. Ma usun, et see ametiaeg kujuneb märkimisväärselt pikaks, et me suudaksime üht-teist positiivset korda saata.
Kuuldavasti sai Karule üheks komistuskiviks asjaolu, et ta ütles neli korda ära pakkumisest hakata EKRE liikmeks. Te ise olete EKRE liige juba ligemale neli aastat. Millest selline valik?
EKRE maailmavaade, tõekspidamised ja nägemused ühtisid minu isiklike maailmavaadete ja nägemustega, langesid kõige paremini kokku. See valik ei olnud väga keeruline.
Karu arvates on võõrtööjõud Eesti majandusele jaoks vajalik. Milline on teie suhtumine nimetatud teemasse?
Minu hinnangul on tööjõud vajalik. Kas ta peab olema võõrtööjõud olukorras, kus riigis on 45 000+ töötut inimest, meie oma kodanikku? Me räägime liiga palju võõrtööjõust. Me peaksime rääkima oma inimeste tööhõivest.
Karu pooldas e-valimisi. Kas teie arvates peaksid e-valimised jätkuma?
Minul isiklikult ei ole e-valimiste vastu mitte midagi. Tehnoloogiliselt on see ju väga hea ja uuenduslik lahendus. On ka väga selgelt koalitsioonilepingus kirjas, et e-valimised jätkuvad, küll aga nad peavad olema sellisel juhul läbipaistvad ja turvalised. Ma olen ka seda meelt.
Milline on teie senine kokkupuude Eesti väliskaubandusega?
Väga suurt kokkupuudet ei ole mul väliskaubandusega olnud. Ministeeriumi väliskaubanduse suunalist tegevust tehakse palju, aga vähemalt esmamulje on olnud, et seda tuleks teha koordineeritumalt. Elan sisse väliskaubanduse suunal. Küll me leiame sellise hea suuna, kuidas ja kuhu Eesti riik oma väliskaubanduse temaatikaga jõuda võiks.
Kuivõrd kodus te olete infotehnoloogia alal?
Ma olen kodus üle keskimise, seda enam, et ma olen ise omanud varasemas elus kokkupuudet päris paljude IT-projektidega. Samuti ei ole ma ülemäära eakas ehk siis ma olen ikkagi IT-põlvkonna inimene. Ma saan aru üldistest IT-struktuuridest, kuidas nad süsteemis funktsioneerivad ja missugused on võimalikud kasutegurid. Minister ei pea olema kõige targem IT-spetsialist. Ma leian need spetsialistid enda nõunike näol. Ka minu haldusala inimesed on äärmiselt pädevad. Ma usaldan neid ja ma usun, et me saame ühiselt paika visioonid ja strateegiad.
Koroonaviiruse tõttu on Eesti majandus vajunud sügavasse langustsüklisse. Kuidas majandus sealt august välja tuua?
Tõsi ta on, et kui tervihoiukriis mingisugusel hetkel taandub, siis majanduskriis jätkub veel pikka aega. Kuidas riiki august välja tuua? Sellega tegeleb valitsus igapäevaselt. Erinevad meetmed on välja töötatud ja väljatöötamisel. Nendest peaks majanduse turgutamisele rohtu leiduma.
Kas teie hinnangul on need meetmed, mida Ratase valitsus seni rakendanud on, adekvaatsed?
Alati on eri arvamusi, ega me robotid ei ole. Tagantjärgi tarkus on täppisteadus. Küll aeg annab arutust. Otsuseid ei tehta ju ülepeakaela ja uisapäisa, vaid kaalutletult ja vajalike analüüside ja eelneva töö pinnalt. Ma arvan, et olemasolev valitsus teeb oma tööd hästi.
Mitu miljardit eurot praegune koroonakriis Eesti majandusele ikkagi maksma läheb?
Seda on minul keeruline öelda, sest minul sellised prognoose või analüüse hetkel laual ei ole, aga ma usun, et rahandusminister teab seda võimalik et paremini. Ma selles osas ei hakkaks spekuleerima, kui palju midagi maksma läheb, aga maksma ta läheb ja mitte vähe.
Kust leida raha kriisist ülesaamiseks?
Kriisist ülesaamiseks on erinevad võimalused, näiteks Euroopa Liidu tasandil eraldised erinevatest eelarvetest. Loomulikult on riigil võimalik laenu võtta. Ma usun, et küsimus ei ole praegusel hetkel isegi selles, kui palju raha läheb, vaid mille jaoks seda raha kulutada. Raha ei ole maailmast kadunud.
EKRE liikmena olete te muuhulgas Rae vallavolikogu liige, sest 2017. aasta kohalikel valimistel saite te 164 häält. Kas ei ole tekkinud ambitsiooni tõusta Rae vallavolikogu esimeheks või Rae vallavanemaks?
Kui keegi tegeleb poliitikaga, on väheusutav, et ambitsioon oleks lihtsalt saada riigikokku või kohaliku omavalitsuse volikokku. Asja mõte on ju selles, et midagi ära teha. Panus saab olema efektiivne siis, kui sa oled otsustusprotsesside juures. Kui see võimalus avaneb, siis ma olen küll väga rõõmus.
Varasemalt olete te töötanud näiteks Tallinna vangla direktori asetäitjana, samuti mitmes õigusbüroos. Kas justiitsministri amet ei oleks teile sobivam?
Kuna mul on õigusalane taust, siis võiks loogiliselt selline küsimus tõstatuda, aga samas on mul väga mitmekülgne taust, mitte ainult õigusalane. Juristid on üldiselt selline multifunktsionaalne moodustis, sest õigusbüroodes ei tegeleta mitte ainult õigusnõustamisega, vaid kliendinõustamisega. Seetõttu oskan ma rääkida pürolüüsist, transiidikoridoride avamisest, tolliprotseduuridest ja paljust muust. Jah, puhtalt hariduse mõttes oleks see ootus õigustatud, et justiitsministri amet sobiks mulle paremini, aga see ei välista muid ametikohti. Ja lisaks muidugi see, et EKRE-l ei ole justiitsministri portfelli niikuinii. See oleks lihtsalt hüpoteetiline mõttearendus.
Mida on teil plaanis teha siis, kui te enam väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister ei ole?
Inimene plaanib, jumal naerab. Meil on oma tee. Ma ei tea, mis tee mind siis ootab. Ma ei usu väga sellesse, et me täna plaanime ja kõik läheb nii. Elu on äärmiselt mitmepalgeline. Kaks kuud tagasi planeerisid kõik erinevaid asju – ja need muutusid hetkega. Väga pikki plaane võib teha, aga niipea, kui esimene lahing toimub, siis muutub olukord ja kõik plaanid pannakse paberihunti. Eks elu näitab.
