Rae vallas avati esimene täismõõdus staadion
Laupäeval, 2. augustil oli Rae valla Jüri spordi-hoone ümbrus rahvast tulvil. Avamist ootas kohalikule kogu-konnale ammu lubatud ja nüüd valmis saanud täismõõdus staadion.
„Varem oli sama koha peal asfaltkattega spordiplats,“ meenutas kokkutulnuile Jüri gümnaasiumi esimese lennu lõpetaja, Rae endine vallavanem Madis Sarik. Uue staadioni projekteerimine algas eksvallavanema kinnitusel rohkem kui seitse aastat tagasi. Projekteerimise käigus vaieldi Sariku sõnul selgeks, milline uus staadion olema peab – loomulikult täismõõtmetes, 400-meetrise tartaankattes jooksurajaga, mille keskel kunstmuruga jalgpalliväljak. Siis hüppe- ja heitepaigad, lisaks kõrgetel mastidel valgustus – nii saab sportida ka pimedatel õhtutundidel.
„Ainult rajad ja staadion ei tee kellestki sportlast. Vaja on eestvedajaid, treenereid.“
Erki Nool
Staadioni kõrvale pidi tulema aga kolm kunstkattega korvpalliväljakut, kuhu talvel oleks võimalik rajada uisuväli. Pisematele planeeriti avar ala turnimistehnikaga. Lisaks pidi tulema tribüün 500le pealtvaatajale koos väikese hosteliga. Sellised olid mõtted toona. Koroona, sõda ja hindade hüppeline tõus panid projekti mõneks ajaks pausile. Läinud suvel läks aga ehitamiseks. „Ja nüüd võime tõdeda – toonane unistus on tänane reaalsus,“ sõnas Madis Sarik, lisades, et ehitati siiski mõningase kokkuhoiuga. Tribüün ja hostel on alles paberil. Aga ikkagi läks rajatis maksma 4,85 miljonit eurot.
Tippsprinter hakkab taas kodus treenima
„Ka minu treeningud algasid vanal staadionil,“ meenutas kokkutulnuile Eesti kergejõustiku imelapseks peetav, U20 Euroopa meistrivõistlustel edukalt esinenud Miia Ott. Mingil hetkel tundis välejalg aga, et asfaltrada ei vii teda enam edasi, sprinter siirdus linna tartaanradadele treenima. „Meie pere jaoks on staadioni valmimine väga suur sündmus,“ kinnitas Ott kokkutulnuile. Sest Miia Oti noorem õde, kes samuti kergejõustikuga tegeleb, saab nüüd kodustaadionil harjutada. Miia Ott ei välistanud, et temagi pöördub tagasi kodustaadionile treenima. „Loodan, et siin toimub varsti ka esimene kergejõustikuvõistlus, püstitatakse esimesed staadionirekordid,“ lisas sprinter.
„Ainult rajad ja staadion ei tee kellestki sportlast. Vaja on eestvedajaid, treenereid,“ kinnitas Erki Nool. Sportlastele loodud võimalustega jäi aga olümpiavõitja igati rahule.
„Tribüünihoone koos ööbimiskohtadega jäi küll ehitushindade kallinemise tõttu rajamata, aga järgmises eelarvestrateegia plaanis on need meil sees, tõenäoliselt valmivad kahe või kolme aasta pärast,“ lubas kokkutulnuile Rae vallavanem Tarmo Gutmann. Suvel spordi- ja lastelaagrite korraldamiseks oleks väike hostel hädavajalik. „Staadion jääb kõigile soovijaile avatuks, lukku me seda ei pane,“ lubas vallavanem. „Loodame siin juba septembris mõne suurema, kas või maakondliku võistluse korraldada,“ pidas plaani Harjumaa spordiliidu tegevjuht Veigo Juuse.
Jüri staadioni avamisel lõikasid linti Rae valla eelmine vallavanem Madis Sarik, Eesti kergejõustikuliidu president Madis Kallas, Rae spordikooli jalgpallitreener Martti Pent, olümpiavõitja Erkki Nool, Rae spordikooli kasvandik, noor tõusev sprinditäht Miia Ott, praegune vallavanem Tarmo Gutmann ja ehitusfirma Atemo OÜ projektijuht Laas Õun.
Staadion avatud, tehti ühiselt esimene ring, kõige ees kõndisid Madis Sarik, Tarmo Gutmann ja Miia Ott. Jüri staadioni ehitas Atemo OÜ.
HEA TEADA
Staadion arvudes
Vastne staadion pakub kaasaegseid tipptasemel sportimisvõimalusi erinevate spordialade esindajatele. Staadionil on kuue jooksurajaga 400 meetri pikkune jooksuring, 100- ja 110-meetrine sprindisirge, lisaks kaugus-, kõrgus- ja teivashüppeala. Jooksuringi sees paikneb kunstmurukattega jalgpalliväljak suuruses 68×105 meetrit. Lisaks on uuel staadionil rannavolle- ja korvpalliväljakud, tänavatreeningu ala, erinevas vanuses lastele mõeldud mängu- ja kiikede ala ning väliõppeklass. Korvpalliväljakutele on talvel võimalik rajada uisuväljak.
Korvpalliväljakul pidasid esimese tõsise lahingu maha invasportlased. FOTO: Ardo Säks 
