Puugihooaeg on Eestis harilikult varakevadest sügise keskpaigani, täpsemalt aprillist oktoobrini. Ilmade soojenedes asuvad need tüütud putukad tegudele. Kevade teisel poolel on puukide, eriti vastsete ja nümfide, arvukus tõusnud hooaja kõrgeimaks.
Inimkeha eritab lõhnu, mida me ise ei tunne, puugi tähelepanu aga just see köidabki. Mõni inimene on puugile ahvatlevam kui teine, aga ohuks on nad kõigile. Metsas liikudes tasub tähelepanu pöörata just keskkonnale, puuk eelistab kõrgema taimestikuga kohti, saaki otsides ronib ta maapinnast umbes 10–70 cm kõrgusele, näiteks pikema rohukõrre otsa. Puu otsa ta siiski ei roni, seega ei tasu karta, et ta sealt ennast pähe kukutab.
Eelistatuim elupaik puugile on rikkaliku lehekõduga, varjuline ja piisavalt niiske ala, eelkõige kõrge rohuga kohad. Puuke võib enim leida sega- ja salumetsadest, laanemetsadest ja võsadest. Ka taluhoovist, suuremalt rohealalt ning metsapargist, samuti linnaparkidest ja väiksematelt haljasaladelt. Harvem võib puuki kohata rabades ja soodes ning kuivades nõmmemetsades.
Kaitse ennast!
Looduses liikumiseks võiks ennast kaitsta sobivate kehakatetega ja valida võimalikult kinnine riietus – heledast liibuvast kangast, et puuki kergem märgata oleks, pikemate säärte ja varrukatega. Jalavarjudena eelista kõrgema säärega saapaid. Püksisääred säti sokkide sisse, sall kaela ja ära unusta peakatet. Lühiajalise kaitsena võib kasutada puugitõrjevahendeid. Seejuures on oluline jälgida, et tootel oleks terviseameti väljastatud registreerimistunnistuse või loa number.
Peavalu, kõrge palavik, püsiv puue on vaid mõned puugihammustuse põhjustatud terviseprobleemidest.
Kindlasti tuleks meeles pidada, et inimestele mõeldud kaitsevahendid ei sobi loomadele ja lemmikloomadele mõeldud kaitsevahendeid ei tohi kasutada inimestel. Samuti tuleb süveneda vahendi kasutamise juhendisse, kuna mõni neist on sobilik kasutamiseks vaid riietel ja nahaga kokkupuudet tuleb sellisel juhul vältida. Lisakaitsena saab kasutada näiteks kookosõli, lavendli, eukalüpti ja bergamoti õlisid või nende segusid. Puhtal kujul looduslikud eeterlikud õlid võivad põhjustada ülitundlikkust, seega peab ka nende ainete puhul järgima kasutusjuhendit ja hoiatusi.
Terviseamet soovitab puukentsefaliidi vastu vaktsineerimist korrata iga kolme, aga kindlasti iga viie aasta tagant. Puukentsefaliidi vastu saab lasta vaktsineerida perearsti juures, vaktsineerimise teenust pakkuvates ambulatoorsetes keskustes ja erapraksistes. Kõiki teisi puugihaigusi saab ennetada puugihammustuse vältimisega.
Puugihaiguse sümptomid
See tibatilluke putukas võib teha inimese tervisele suurt kahju. Peavalu, kõrge palavik, püsiv puue on vaid mõned puugihammustuse põhjustatud terviseprobleemidest. Puugid levitavad nakkushaigusi, mida nad ise ei põe, kuid viirused ja bakterid säilivad ning paljunevad puugi sees ja nii nad seda levitavadki. Iga puuk ei ole siiski haigusekandja ja risk haigestuda ühest puugihammustusest on üldiselt madal.
Eestis on teada vähemalt kolm puukidega levivat nakkushaigust: puukentsefaliit, puukborrelioos ehk Lyme’i tõbi ning erlihhioos. Kas puuk on nakkuse kandja või mitte, pole talle peale vaadates võimalik tuvastada.
Mida teha, kui leiad puugi?
Puugi leidmisel tuleb ta võimalikult kiiresti eemaldada. Kui hammustus on juba toimunud, ei tohi putukast väga kõvasti kinni haarata ega tema tagakeha muljuda. Seda tehes võib puugi keha purustada ja kui ta on nakkuse kandja, võib bakter mikrohaavade kaudu inimesele edasi kanduda. Kindlasti ei tohi puugile peale määrida alkoholi, bensiini, küünelakieemaldajat, õli, rasvu ega seepi.
Mida kiiremini puuk eemaldada, seda parem. Nakatunud puugi puhul on tema eemaldamisel tunnid olulise tähtsusega. Haara puugi kehast kinni nahale ja hammustuskohale nii lähedalt kui võimalik, vältides sealjuures puugi pigistamist. Eemaldamiseks sobivad peenikeste otstega pintsetid, tangid, spetsiaalne puugilasso või tavaline niit. Tõmba puuki aeglaselt või pööra. Võib juhtuda, et mingi osa puugist jääb naha sisse. Sellisel juhul on tavaliselt tegemist puugi peaosaga, mille keha ise mõne aja möödudes välja lükkab.
Kaasneda võib hammustuskoha punetus ja väike mädapaise, mis annab märku, et organismi immuunrakud täidavad oma eesmärki võõrkeha eemaldamise juures. Hammustuskohta ei tohi hõõruda, pigistada ega imeda, see tuleb pesta vee ja seebiga või desinfitseeriva vahendiga. Pöördu arsti juurde, kui sinu enesetunne on halvenenud, valdab nõrkustunne, valgustundlikkus ja/või on tekkinud palavik, vaevab pea-, selja -või lihasevalu, kui hammustuskoht punetab, on paistes ja/või on tekkinud laienev punetav laik ja pärast puugihammustust on ilmnenud muud tervisehäired.
Pärast puugihammustust võib kuluda rohkem kui kolm nädalat, enne kui nakkuse sümptomid tunda annavad. Nakatunud puuk kannab nakkust edasi vaid juhul, kui on end ohvri külge kinnitanud ja asunud verd imema. Lihtsalt keha peal kõndiv puuk nakkust edasi ei kanna.
Allikas puugiinfo.ee.