Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks ning Lohusalu elanikud protestivad teemaplaneeringu vastu, millega kavandatakse Lohusalu poolsaare keskele 215 parkimiskohaga parklaid. Kohalike sõnul pole veenvaid argumente, et parklaid oleks keset metsa üldse tarvis.
Lääne-Harju vallavolikogu võttis Lohusalu küla osalise teemaplaneeringu vastu tänavu 27. märtsil, avalikult oli see väljas 16. aprillist kuni 15. maini Laulasmaa koolis ja vallavalitsuses.
Plaanide järgi rajatakse Lohusalu poolsaare keskele kolm suurt parklat, kohtade arvuga vastavalt 50, 60, ja 70. Samuti kaks väiksemat parklat 15 ja 20 kohaga. Kõik viis on kavandatud kõvakattega ehk asfaltplatsina. Metsapind, mis jääb viie parkla alla, on kokku ligi 1,3 hektarit. Kokku on plaanitud poolsaarele 215 uut parkimiskohta.
Kodanikuliikumine Eesti Metsa Abiks (EMA) ja kohalikud on arvutanud kokku, kui palju võetaks lageraiel maha puid. “Piirkonnale tüüpilises männimetsas on keskmiselt 70-90 puud 1000 ruutmeetri kohta. See tähendab, et 1,3 hektari suurusel alal saame rääkida ligi tuhande puu hävitamisest. Enamik nendest on rannametsa männid,” kinnitavad asjatundjad.
Vastuväited ministrile
Lisaks on planeeringule vaide esitanud EMA sõnul plaanis vähendada rannaäärset ehituskeeluvööndit. See on kirjas planeeringu seletuskirjas. Plaan on kodanikuühenduse ja kohalike elanike hinnangul aga täiesti lubamatu, sest ehituskeeluvööndid on kindlate põhjustega kehtestatud.
Kohalikud on parkla rajamise vastu koostanud protestikirja. Teiste hulgas on sellele kirjutanud alla helilooja Arvo Pärt ning tema abikaasa Eleonora Pärt. Vastuväited ja protestikiri on saadetud keskkonnaameti peadirektorile Andres Onemarile ning Lääne-Harju vallavanemale Jaanus Saadile. Lisaks said vaide kirja teadmiseks keskkonnaminister Siim Kiisler ning keskkonnainspektsiooni peadirektor Peeter Volkov.
Suurim ehk 70-kohaline parkla hakkaks asuma Puhkekodu tee ja mere vahel. Kohalike kinnitusel jääb sealt mereni napilt sada meetrit ja tegu on ehituskeelu vööndiga. “Seletuskirjas on märgitud, et tegu on lagendikuga ja väidetud, et sellel asub väike parkla. Aga tegelikkuses parklat ei ole ja teel ees keelumärk,” ütles üks vastane Harju Elule. Lagendikul kasvavad noor mets ja kibuvitsad.
Hävitatakse männimets
Paljud selle ala männid kuuluvad dendroloogiliselt teise väärtusklassi ehk on väga väärtuslikud puud. Puude all kasvab väga õrn alustaimestik ehk mustikad, samblad ja samblikud. Kohalike sõnul pole kuidagi põhjendatud, miks parklat just sinna plaanitakse.
Teine parkla hakkaks asuma samuti Puhkekodu tee ääres. Selle lähedal asub kivikülv ning parkla pindalana on kavandatud 4000 ruutmeetrit. Kolmas suurem parkla on plaanitud peaaegu Lohusalu ja Laulasmaa piirile, Lohusalu tee äärde.
“Kui kaks aastat tagasi kohtusime Keila valla esindajatega, siis õnnestus kokku leppida, et seda parklat ei rajata. Nüüd on plaanid avalikustatud ja parkla on taas paigas,” ei saa kohalikud aru.
Nende sõnul on suurte parklate rajamise põhiargument: neid hakkavad kasutama Lohusalu randade ning poolsaare tipus toimuvate tantsuõhtute ning kontserdite külastajad. “Siinkandis autosid ei pargita. Põhiline liikumine randa on Heliküla ja Laulasmaa poolt. Parkimine peaks olema lahendatud piki Lohusalu teed, mitte kaitsealuse metsa sees,” pakuvad kohalikud välja.
Ka kontserdikülastajad ei jäta autosid ilmselt plaanitud parklatesse. Need asuvad poolsaare keskel ning kontserdiplatsini jääb sealt kaks kilomeetrit. Lohusalu sadama lähedal on kohalike sõnul mitu platsi, kus saab festivalide ajal parkida. Tänaseni on autod ka sinna või teeservadele ära mahtunud.
“Ei ole vettpidavaid argumente, et oleks vajadust rajada siia 215 uut parkimiskohta,” kinnitasid kohalikud.
ARVAMUS: Linda-Mari Väli, EMA koordinaator ja kommunikatsioonijuht
Parkimise küsimus puudutab tervet Lohusalu poolsaart. Praegu on projekti mõjuhinnangud tegemata jäetud. See on esitatud ilma Lohusalu poolsaare tervikliku liiklusanalüüsita ning rohealade kaitsemetsade keskkonnaalase analüüsita. Üritatakse lahendada terve Lohusalu poolsaare parkimise küsimust kitsal kaitsealuste metsadega kaetud maaribal, hävitades niimoodi piirkonna rohevõrgustiku terviklikkuse, võimaldades ehituskeeluvööndi vähendamisega tulevikus ka potentsiaalset kinnisvaraarendust .
Väljutud on teemaplaneeringu raamidest. Ehk tegemist on tegelikult osaüldplaneeringuga, mis on vastuolus kehtiva Keila valla üldplaneeringuga. Üldplaneeringu puhul on keskkonnamõju strateegiline hindamine (KMH) kohtustuslik ilmsel põhjusel, et rohealadel sedasorti tegevuse kavandamisel ongi vastav mõjuhinnang vajalik. Meie ühendus toonitas oma vaides samuti KMH vajalikkust.
Teemaplaneering on koostatud kõikvõimalikke erandeid kasutades, minnes niimoodi mööda keskkonnamõju hindamise kohustusest.
INTERVJUU: Harju Elu küsimustele vastas Lääne-Harju vallavanem Jaanus Saat
Miks on tarvis Lohusalu poolsaarele nii palju suuri parklaid? Need hävitavad metsa ning pealegi asub ehitusala merel lähedal ja kaitsealuses vööndis.
Jaanus Saat: Teemaplaneeringus, mis on üldplaneeringu tasemel planeering, reserveeritakse võimalikud alad parklate rajamiseks. Parklad ehitatakse välja vastavalt vajadusele. Parklate väljaehitamise järjekord ja täpne kohtade arv igas parklas määratakse vastavalt tekkivale vajadusele ja täpsustatud kõrghaljastuse ülesmõõdistamisele. Et oleks võimalik parkimiskohti paigutada kõrghaljastust maksimaalselt säilitavalt. Parklad on eelkõige vajalikud teemaplaneeringuga kavandatava puhkeala ja nende osade külastajate tarbeks. Kõiki parklaid korraga välja ehitada ei ole mõistlik. Lähtume teemaplaneeringus välja töötatud järjekorrast ja vajaduse kasvust.
Kui kaugel on planeering ning millal võib ehitus alata? Kes neid parklaid rajaks?
Planeering on vastuvõtmise järgses avalikustamise etapis. Kehtestamiseni läheb veel mitu kuud. Ehitamisega alustamiseks tuleb koostada ehitusprojektid. Parklad on kavandatud valla munitsipaalomandisse kuuluvatele maadele. Parklad rajatakse valla enda poolt.
Mida ütlete protestivale Lohusalu rahvale? Allakirjutanute hulgas on ka perekond Pärt. Kas parklate plaane saab peatada või pole enam teha midagi?
Tasub vaadata teemaplaneeringu tegelikku ja terviklikku eesmärki. Selleks ei ole parklate rajamine. Juba kehtiva Keila valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeritav ala suurel tiheasustusalal määratletud puhkemajanduspiirkonnas. Teemaplaneeringu üks eesmärkidest on puhkeala kasutuskorda täpsustada, sealhulgas lahendada liiklus- ja parkimiskorraldus selliselt, et oleks kaetud vajadus nii täna kui ka tulevikku silmas pidades.
Kas Lohusalu parklate planeeringus on keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH) tehtud? Kas seda on üldse tarvis teha?
KSH algatamise vajadust kaalutakse teemaplaneeringu algatamisel. Keskkonnamõju strateegilist hindamist ei viida läbi niisama, vaid reaalsetest vajadustest lähtuvalt. Täna on planeering vastuvõtmise järgses avalikustamise etapis, läbinud ka kooskõlastusringi ning kooskõlastatud muuhulgas keskkonnaameti poolt.
Kohalikega kohtus Jaanus Saat neljapäeval ning plaanib seda teha ka 28. mail.