Tänapäeva laste argipäev on sageli tihedalt seotud ekraanidega – nutiseadmed, telekas, arvuti-mängud ja sotsiaalmeedia saadavad neid juba väga varasest east alates.
Sellest kõigest on saanud juba justkui loomulik osa elust… – kuid seda suurem väärtus on hetkedel, mil lapsed saavad olla lihtsalt ja vabalt meie jaoks endiselt kõige ehedamas keskkonnas ehk looduse rüpes! Nautida puhast õhku ja tunda rõõmu lihtsatest asjadest. Eesti suvi ja maaelu loovad selleks ideaalse võimaluse.
Maal olles ei vaja lapsed tegelikult spetsiaalset meelelahutust – piisab võimalusest lihtsalt olla, omapäi avastada ja võimalust vabalt liikuda. Juba peenrast porgandi tõmbamine või jõe ääres kivide loopimine võib olla elamus, mis loob vahvaid mälestusi.
Aed on uute avastuste maailm
Maakodu aed või mets pakuvad lastele palju enamat kui lihtsalt tüütut rohimist või juurviljade kastmist nagu täiskasvanud seda mäletada võivad. See on piiritu ruum, kus nad saavad oma kätega midagi luua, katsuda, tunda, avastada ja mõista. Kui lapsele anda oma peenar, kuhu külvata porgandeid või herneid, mille eest hoolt kanda, hakkab ta varsti ise huvi tundma, kas seemnest on juba midagi tärganud. Iga kasvav taim annab võimaluse rääkida looduse ringkäigust, tolmeldamisest, vihmausside tööst või sellest, kuidas toit meie lauale jõuab. Läbi mängu saab targemaks palju lõbusamalt!
Väike onn vana õunapuu all, nöörist tehtud kiik, või ise valmistatud linnumajad annavad mõtteid uuteks mängudeks! Lastega koos asjade loomine annab neile tunde, et nad on päriselt osa millegist ja neil on võimalus kaasa mõelda. Kui kodu lähedal asub jõgi või tiik, on see lisaboonuseks. Lastele meeldib vett uurida ja näha, kas konnakullestele on juba jalad kasvanud või kas kivide all on kellegi kodu… Kui palju tigusid elab taimede all? Loomulikud küsimused, millele tekivad vastused päris elulisi asju uurides, mitte irdunult Google’ist.
Jõeäärsed piknikud, lõkkeõhtud või matkad metsarajal õpetavad lastele, kuidas looduses liikuda, kuidas ohutult tuld teha või kuidas käituda, et metsloomade elu mitte häirida. Aitab lastel õppida eristama metsa hääli ja iga krabina peale mitte kohkuma. See kasvatab tähelepanelikkust, enesekindlust, aga ka austust kõige ümbritseva vastu.
Nutivabadus ei pea olema range keeld, vaid suunatud valik
Täna murravad paljud vanemad pidevalt pead selle üle, kuidas lapse ekraaniaega kontrolli all hoida ja vähendada, eriti vaheaegadel. Sageli, kui pole mingit põnevat tegevust asenduseks pakkuda, lihtne ekraanikeeld siiski ei kipu kõige paremini töötama ja tekitab lastes pigem trotsi. Maal viibides on laste tehnoloogiast eemalhoidmine veidi lihtsam – huvitav, vabam ja sisukas keskkond on siin suureks abiks. Lisaks mõjuvad lastele hästi igapäevased rutiinid: hommikune ühine jalutuskäik, õhtune lõkke ümber olemine, lugemine verandal või koos söögi valmistamine. Kui täiskasvanud on kohal, väljendavad koos asjade tegemise üle rõõmu ja kaasavad lapsi oma tegemistesse, jääb nutiseade iseenesest tagaplaanile.
Laste innustamiseks täiskasvanute abistamisel võib kasutada erinevaid mängulisi nippe. Näiteks korraldada punaste marjade otsimise nn marjapäev. Teha kaalumise mäng – mitu kurki mahub ühte ämbrisse ja kui raske see ämber lõpuks on? Samuti võib anda ülesandeks valmistada ise aiasaadustest toorsalat – korjata peenramaalt komponente, lõigata need parajateks tükkideks ning segada koos maitseainetega. See annab lapsele rõõmu isevalmistatud toidust. Kui laps näeb, et tema enda korjatud hernes või porgand läheb taldrikule ja sellest saab midagi maitsvat, tekib uhkus ja seos töö ning tulemuse vahel.
Maal viibides ei pea lapsi tehnoloogiast rangete keeldudega eemal hoidma, piisab sellest, kui luua neile huvitav ja sisukas keskkond.
Oluline on aga lasta neil ka aeg-ajalt igavleda. Kui kohe ei ole võtta ette planeeritud meelelahutust, leiutavad nad selle! Oluline on siinkohal muidugi ohutus. Ja ka lapsevanema järjekindlus… – ei tasu esimestele vinguhetkedele kohe alla anda ja teha nutiseadmete kasutuse osas järeleandmisi.
Hobitalud annavad võimaluse maaeluga lähemalt tutvuda
Maal saab laps liikuda vabalt, mängida kartmata liiklust või rahvamasse. Looduse ja maaeluga tutvumiseks tasub kindlasti külastada hobitalusid, loodusparke ja väiketalusid, kus lapsed saavad ise näha ja kogeda, mida tähendab elu loomade keskel. Kõik need kogemused aitavad kujundada last, kes on teadlik, iseseisev ja hooliv. Kindlasti on siin vanemate kohustus lapsele talu reegleid selgitada ja jälgida, mida ja kas loomadele süüa võib anda!
Kui laps saab oma käega kassi silitada, kitse ja lambaid sööta või hobuse selga istuda, jääb see mällu hoopis teistmoodi kui YouTube’i videost nähtu. Samuti avanevad taludes uksed küsimustele: kust tuleb muna, miks siga pori armastab või kui palju heina sööb lehm jne.
Iga uus seiklus looduses, koos istutatud taim või leitud konnakulles ja huvitav kivi jääb lapse mälestustesse.
Võib-olla just need koosloodud hetked ongi need, mis hilisemas elus aitavad hoida tasakaalu tehnoloogia, kiire elu ja päriselt kohal olemise vahel.
HEAA TEADA
Hobitalud üle Eesti (kuhuminnalastega.ee)
Enne külastamist uuri, kas talu on avatud ja valmis Teid vastu võtma!
HARJUMAA:
Tallinna loomaaed
Polli loomaaed
Kuristu talu miniloomaaed
Kallaste elamustalu
Paasiku koertemõis
Karjatse hobitalu
Taluõu ratastel
Rätsepa turismitalu
Muumioru alpacafarm
Papagoide paradiis
PÄRNUMAA:
Minizoo Pärnus
Alpakafarm
Ranna Rantsho
Teispere talu
SAAREMAA:
Asva viikingite küla
Muhu Nautse jaanalinnufarm
Küülikuküla
Saaremaa Zoo
Pajuvärava talu
JÄRVAMAA:
Wile Alpaka farm
Kallaste Hobitalu
TARTUMAA:
Uhti minizoo
Papagoi keskus
Talu ja loomad
Kamelia turismikeskus
RAPLAMAA:
Toosikannu puhkekeskuse loomapark
Hellerkantri huskypark
Paluküla Mäe talu
Allikasilma elamustalu
Metsakuurorti loomapark
VÕRUMAA:
Alaveski loomapark
JÕGEVAMAA:
Elistvere loomapark
VALGAMAA:
Kaasiku talu loomaaed
Tuuleoru talu
HIIUMAA:
Ainola Talu
IDA-VIRUMAA:
Päite loomapark
LÄÄNEMAA:
Mironov talu