Kuidas kirjutada metsa teemal lugu, millega oleks nõus looduskaitsjad, liberaalid ning konservatiivid? Ma teen proovi ning räägin metsast nagu pika vaatega investeerimispankur.
Endise pankurina ja pikaaegse investorina, olen ma viimasel ajal tihti mõelnud sellele, palju ikkagi maksab üks puu.Esimene arvutus on lihtne – kui võtta praegu turul müüdav puit, siis umbes 90 aastat kasvanud mänd maksab palgina 100 eurot.
Kuid kas see on õiglane hind? Panganduses töötavad analüütikud ei arvuta hinda mitte ainult hetkel turul makstavate summade põhjal, vaid nad vaatavad ka tulevikku. Kui on selge, et mõne börsifirma kasum läheb tulevikus ülesse, hakkab aktsiahind kohe kihutama, mitte ei oota seda kasumit ära. Ning üsna kindlasti peab lisaks puidu tarbeväärtusele hakkama metsa tootluse sisse arvestama ka süsiniku ja elurikkuse väärtust.
Enamus Euroopa inimesi ei oska sellega veel arvestada, kuid näeme et suurte Euroopa metsafondides ja suurfirmades on inimesi, kes juba oskavad. Nad mõtlevad läbi selle, kuidas maaomanik istutab vana mudeli järgi metsa, puude istutamise kulu on umbes 2000-2500 euro vahel hektari kohta. Siis tuleb oodata kuni mets saab raieküpseks, mis võib võtta 50–100aastat, sõltuvalt puuliigist. Enamus maaomanikke tunnistab, et ilmselt nad seda tulu ei näe.
Tulu saab olla ligikaudu 30 tuhat eurot hektari kohta, mis tundub väga palju rohkem kui istutamiskulu kuid kui selle 70 aasta peale laiali jagame, siis selle investeeringu tootlus on vaid paar protsenti aastas. Aga süsinikutulu muudab seda mängu. Tõsi, puud hakkavad rohkem süsinikku siduma alates viiendast eluaastast ja sealt hakkab tekkima tulu. Kuid vahemikus 5-20 aastat pärast istutamist saab maaomanik teenida kuni 16000 eurot hektari kohta süsinikutulu. Ja puidutulu on sellele hiljem lisaks.
Ma esinesin hiljuti Viinis Euroopa suurel puidutööstuse konverentsil ja seal tõin järgmise näite. Oletame, et ilmneb et sellesama konverentsiruumi saab ka öösiti välja rentinda. No kasvõi näiteks Hiina ettevõtjad tahavad konverentsikõnesid Aasiga pidada. Ruumikulu on sama, aga renti saab kahekordistada. Mis peaks juhtuma maja hinnaga? Risk on sama ja renditulu kahekordistub. Kõik investeerimisloogikad ütlevad, et vara hind peaks ka kahekordistuma.
Mulle tundub, et Euroopa turud ei saa veel täies mahus maa hinna mõttes süsinikutulu võimalusest aru.Ma näen, et mitmed suured Euroopa fondid seda mõistavad ja on asunud ja asumas maad kokku ostma. Meie analüüs näitab, et ka tänaste hindade juurest on maa hind ilmselt vähemalt kahekordistumas kümnendi lõpuks. Kuid see juhtub küll ainult siis, kui antud maatükk saab ka süsinikutulu teenida.
Olles investeeringutega tegelenud juba üle 20 aasta, siis julgen öelda, et igal ajahetkel on maailmas leida alahinnatud investeeringuid. Kuid need ajas muutuvad. Kui 2008.a. kriisi järel olid maailma aktsiaturud suurepäraseks investeeringuks, siis täna on need nii kõrgele kerkinud, et ma ei suuda seda targaks rahapaigutuseks lugeda.Samuti ei suuda ma Itaalia 10.a võlakirja 3,5% intressiga pidada asjalikuks investeeringuks, see riik on suurtes raskustes. Sellises maailmas on Ida-Euroopa tänased metsamaa (sh uusmetsastamise alad) üks paremaid investeeringuid maailmas. Kui ma Arbonicsit ei ehitaks, siis ma teeks ilmselt Ida-Euroopa metsamaa fondi.
Kokkuvõte maaomanikule: Kui olete mõelnud oma maa müümisele, siis praegu on halb aeg. Mõelge, kuidas saate oma maad õigesti uute turuvõimaluste osas kasutada ja müüge maa suurtelefondidele, kes 2030. a kandis ilmselt väga kõrget hinda on valmis selle eest maksma.
Mis ettevõte on Arbonics?
Arbonics pakub maaomanikele võimalust metsalt süsinikutulu teenida. Hetkel on selleks kaks lahendust: uusmetsastamine ehk uue metsa istutamine ning mõjumetsandus ehk raieküpses metsas lageraie edasi lükkamine. Paljude suurte ettevõtete eesmärk (ja varsti ka kohustus) on oma süsinikujälge vähendada ja see lõpuks nulli viia. Aga heite nulli viimine võtab aega ja resurssi, mis tähendab et soovivad osta süsinikukrediite ja jalajälge kompenseerida. Teisisõnu, toetavad nad rahaliselt projekte, mille eesmärk on kliimale tekitatud kahju hüvitada.
Valemi teisel pool on metsaomanikud, kellel on seni olnud vaid üks tululiik – puidutulu. Nüüd lisandub sellele ka süsinikutulu, kui maaomaniku tegevus planeedi heaks on tõendatud. Arbonics viib need kaks poolt kokku, et pakkuda metsaomanikele raha ehk süsinkutulu oma metsa kasvatamise ja hoidmise eest.
Arbonicsi kaasasutajaks on Kristjan Lepik, Lisett Luik ja investor Taavet Hinrikus.
