Eestis, nagu ka teistes lääneriikides, räägivad poliitikud sageli väärtuspõhisest välispoliitikast. Üks selle poliitika väljendusi on teha tihedat koostööd riikidega, kellel on samad väärtused, ja hoida eemale neist või isegi võidelda nende vastu, kes neid ei jaga. Näib, et väärtusi kasutatakse selleks, et eristada läänt mitteläänest, lähedast kaugest, sõpra vaenlasest ja ka head halvast. Siit tekib küsimus – kas väärtused võiksid riike pigem ühendada kui lahutada? Jah! Need on inimkonna ühised väärtused.
Meie arvates on rahu, areng, võrdsus, õiglus, demokraatia ja vabadus inimkonna ühised väärtused. Nende edendamine ei tähenda ühegi konkreetse riigi väärtuste kanoniseerimist, vaid tsivilisatsioonide mitmekesisuse tunnustamist ja ühisosa otsimist, säilitades samas erinevused ja harmoonia ilma ühetaolisuseta ning austades kõigi riikide õigust valida iseseisvalt oma tee.
Võtame näiteks demokraatia, mis on inimkonna ühine eesmärk. See on ka ideaal, mida Hiina rahvas ja Hiina Kommunistlik Partei on alati kõrgelt hinnanud. Hiina ajaloos oli alates demokraatiat ja teadust propageerivast 4. mai liikumisest 1919. aastal kuni Hiina Rahvavabariigi asutamiseni 1949. aastal periood, mil Hiina rahvas pühendus uuele demokraatlikule revolutsioonile Hiina Kommunistliku Partei juhtimisel. Alles pärast ränga hinnaga saavutatud võitu said hiinlased võimaluse olla iseenda peremehed ja nautida demokraatiat.
Demokraatia on vormilt rikas ja selle saavutamiseks on palju võimalusi. Hiina demokraatia vorm erineb lääneriikide omast. Moderniseerimise käigus arendasid lääneriigid välja esindusdemokraatia süsteemi, samas kui Hiina, olles läbinud keerulise valimis-, eksperimenteerimis- ja rakendusprotsessi, kujundas välja laiaulatusliku rahvademokraatia, mis ühendab esindus- ja arutleva demokraatia, edendades demokraatlikke valimisi, arutelusid, otsustusprotsessi, juhtimist ja järelevalvet. Eesmärk on tagada, et rahva häält võetakse kuulda ning et inimeste soovid on igas poliitilise ja ühiskondliku elu aspektis esindatud.
Demokraatlik arutelu on üks Hiina demokraatia eripärasid. Eesmärk on pidada enne tähtsate otsuste tegemist ulatuslikke arutelusid ja leida võimalikult suur ühisosa. Arutelu ei ole vabatahtlik, vaid institutsiooniline nõue, mida täidetakse eri tasanditel erakondades, rahvaesindajate kogudes, valitsusasutustes, Hiina rahva poliitilise konsultatiivkonverentsi komiteedes, rahvaorganisatsioonides, ühiskondlikes organisatsioonides ja kogukondades. Selline demokraatia vorm tuleneb Hiina traditsioonilise kultuuri parimatest tavadest, sealhulgas sellistest ideedest, nagu püüdlus ühise heaolu poole, üksteisemõistmine ja kaasatus ning ühisosa otsimine, jättes kõrvale erinevused. Demokraatliku arutelu kaudu on Hiina saavutanud konsensuse ning tugevdanud ühiskonna harmooniat ja stabiilsust.
Tuleb nentida, et pole olemas universaalset demokraatia mudelit või standardit. Erisuguse ajaloo, kultuuri ja riigisiseste tingimustega riigid võivad valida erinevaid demokraatia vorme. Laiaulatuslik rahvademokraatia sobib Hiina riigi tingimuste ja arenguetapiga, vastab Hiina rahva vajadustele ja on praktikas hästi rakendatav. Harvardi Kennedy kooli uuringute järgi on Hiina rahva rahulolu Hiina valitsusega püsinud aastast aastasse kõrge (üle 90%).
Sellest hoolimata ei arva me, et Hiina demokraatia on täiuslik. On veel palju aspekte, mida tuleb edasi arendada ja tugevdada. Oleme valmis õppima teistelt riikidelt, sealhulgas lääneriikidelt, võrdsetel alustel. Me usume, et erinevad demokraatiamudelid võivad kõrvuti eksisteerida, üksteiselt õppida ja üheskoos edasi areneda. Ent selle eesmärgi saavutamiseks on väga oluline, et lääneriigid mõistaksid oma arrogantsust ja eelarvamusi teiste riikide demokraatiapüüdluste suhtes, loobuksid oma näilisest üleolekust ning lõpetaksid teiste riikide sildistamise või demoniseerimise omaenda mudeli alusel.
Seega, kui räägime väärtustest, siis ei tähenda see tingimata seda, et Hiina on Eesti vastand. Tegelikult võiksime isegi jagada ühiseid väärtusi, mis puudutavad rahvusvahelist korda.
Eesti endine president Lennart Meri on öelnud, et väikeriigi tuumarelv on rahvusvaheline õigus. See mõte väljendab rahvusvahelise õiguse tähtsust, mida Hiina võiks toetada. Rahvusvaheline õigus on tõepoolest rahvusvahelise korra nurgakivi ja tähtis element Hiina algatuses rajada kogukond inimeste ühise tuleviku jaoks. Hiina toetab kindlalt ÜRO keskset rahvusvahelist süsteemi, rahvusvahelisel õigusel põhinevat rahvusvahelist korda ning rahvusvaheliste suhete põhinorme, mis tuginevad ÜRO põhikirja eesmärkidele ja põhimõtetele.
Kuid rahvusvahelist õigust tuleb kohaldada võrdselt ja ühtviisi kõigi riikide suhtes, ilma topeltstandardite ja valikulisuseta. Ainult nii saab selle kui tuumarelva tähtsust tõeliselt ellu rakendada. Lääne poliitikud, sealhulgas ka eestlased, kirjeldavad Hiinat kui väljakutset või ohtu nn reeglipõhisele rahvusvahelisele korrale. Kui siin peetakse reeglite all silmas ÜRO põhikirjal põhinevaid rahvusvahelise õiguse reegleid, siis ei ole Hiina mitte oht, vaid kindel kaitsja. Kui aga reegliteks peetakse neid, mille on kehtestanud riigid, kellel on teiste üle ülemvõim, et säilitada juhtiv seisund, siis ei ole Hiinal põhjust neid järgida, sest neil puudub legitiimsus.
Kokkuvõttes usume, et parim viis vääritimõistmise vähendamiseks ja erinevuste ületamiseks on suhtlus ja teabevahetus. Enese isoleerimine ja läbimõtlemata vastasseis ei ole konstruktiivne viis, kuidas Hiina küsimustega tegeleda. Olen valmis tegema Eesti sõpradega koostööd, et otsida meie erinevustest ühiseid väärtusi ja edendada kahepoolset suhtlust.
