Juunikuu algusest teenib Lääne-Harju valla kirikutes tuntud kirikuõpetaja Jaan Tammsalu. Harju Elu uurib karismaatilise kirikuõpetaja suhet Jumala, kaasinimeste ja ümbritsevaga.
Kas teie kohta öeldakse ka vahel – Jaan Jaani kirikust? Teenisite Tallinna Jaani kirikus ikkagi 20 aastat…
Jaan Tammsalu: Jaani ehk Püha Johannese kirikuid, kus olen teeninud, on olnud mitmeid. Alustasin väikesest mereäärsest Jaani kirikust Saaremaal. Teenisin samal ajal ka Karja ja Valjala kogudusi. Viljandi Jaani kirikus teenisin 12 aastat. Seejärel ligi 20 aastat suures Tallinna Jaani kirikus. Seega kokku 30 aastat Jaani kirikutes. Mõned kuud ka Edinburghi püha Johannese koguduses. Jätan igaühele endale valida, kuidas kirikuõpetajat kutsuda.
Nüüd olete kahe väikese, Paldiski Nikolai ja Harju-Madise Mattiase kiriku õpetaja. Mille poolest need kirikud õigupoolest erinevad üksteisest?
Harju-Madise kirik ja kogudus on väga väärika vanusega, kirik on üsna korras ja selles on väga elujõuline ja Eesti mõistes ka üsna suur kogudus. On ka neid, kes vaimulikku aitavad, täites ustavalt vabatahtlikke olulisi ülesandeid. Seal on ka tegus ja abivalmis külaselts. Paldiski kirik on palju noorem ja hetkel väga viletsas seisus ja kui seda kohe korda ei tee, laguneb ta lihtsalt ära. Kogudus on imetilluke, vaimulikul on vaid kaks ustavat abilist. Majanduslik seis on nii nigel, et kaua pole seda kirikut köetutki. Olen Tallinna ehitustehnikumi lõpetanud ehitaja ja oskan hoonete olukorda hinnata. Võib öelda, et nii kiriku kui kogudusega on vaja seal väga palju head tööd teha. Samas usun, et Paldiski kirikul ja kogudusel on ees head päevad. Usun, et leian inimesi, kellega koos on võimalik muuta see kirik kauniks ja soojaks, kogudus elujõuliseks. Alustan augustist.
Kust loodate leida raha Paldiski kiriku remondiks ?
Jäägu see esialgu saladuseks. Minuni on jõudnud juba kuuldus ühest ilusast lubadusest ja tean, et selle lubaduse taga on keegi, kes räägib vähe ja teeb palju. Olen korduvalt kogenud, kuidas kirikud, kuhu teenima lähen, on imekombel korda saanud. Näiteks kapitaalselt restaureeritud Tallinna Jaani kirik on Paldiski kirikust mitukümmend korda suurem. Jõudsime sinna lisaks väga suurtele remontidele paigaldada ka 25 kellaga tornikellamängu, 16 Dolores Hoffmani vitraaži, teha korda suure oreli, ehitada uue oreli ja restaureerida kõik kogu muu suure kiriku inventari.
Ma ei usu, et Paldiski linnas ja linnaga tihedalt seotud ärijuhtide hulgas pole neid, kes ei tahaks Paldiski kirikust teha kaunist paika, kust inimesed leiavad hingerahu, saavad osa kaunitest kontsertidest, laulatada oma abielud, anda ristimises Jumala kätesse oma lapsed, osaleda leerikursustel ja saata väärikalt teele oma lahkunud armsad.
Te olete teeninud ka teistes maailma riikides. Kuidas tundub, kas eestlased on usuleige rahvas võrreldes teiste rahvastega?
Ei, eestlased pole sugugi vähemusklikud kui enamus
Euroopa rahvaid. Kui põlismets maha raiutakse, kasvab selle asemele võsa. Kirikutevastane sihikindel töö on Eestis olnud tulemuslikum kui mõnes teises riigis ja millegipärast on paljud eestimaalased olnud väga vastuvõtlikud erinevatest uskudest ja kummalistest lisanditest kokku segatud usukokteilidele. Paraku on nende mõju sarnane alkoholikokteilide omale – tarvitada mõnus, aga tagajärjed raskesti talutavad.
Miks inimesed tänapäeval kirikusse tulevad?
Põhjuseid on palju. Selles aina segasemaks muutuvas ebaturvalises maailmas otsitakse rahu, lootust, armastust. Sellele annab hea vastuse ka lause, mille Jaak Jõerüüt on kirjutanud ühte oma romaani. „Mille peale sa üldse loodad, kui sul Jumalat ei ole ja mida sa kardad, kui sul Ta on?” Olen iga päev mõtisklemas Raadio 7-s ja teen Maalehe ja Delfi lehekülgedel oma iganädalast autorisaadet „Vaimuelu.” Otsin ka nendes vastust küsimusele, miks inimesed kirikut ja usku vajavad. Usun, et nendest saadetest on paljud leidnud selle vastuse ja tee kirikusse.
Kas kirikuõpetaja enda sarm võib olla see, mis inimesi peale jumalasõna veel kirikusse toob?
Jah, see on ka nii, aga see võib inimesi kirikusse küll tuua, aga sarmist saab isu varem või hiljem täis. Oluline, et vaimulikust õhkuks usku, Jumala usaldamist, soojust ja armastust. Tema juttki peab olema selge, usutav.
Kuulete kindlasti palju ka kurtmist, patukahetsust? Mis on need patud, mida inimesed enim kahetsevad? Mille üle enim kurdavad?
Paljude hinged on pisut või palju katki. Elame maailmas, kus läbi sotsiaalmeedia luuakse pilti sellest, kuidas pea kõik meie ümber saavad suurepäraselt hakkama. Kurdetakse, et hingerahu on kadunud, hinged on haiged. Osad ei saa leinaga hakkama. Paljud ei suuda oma peredes leida rahu. Ei suudeta andestada ja andeks paluda.
Kas olete ka ise vahel pattu kahetsenud?
Iga päev. Uues Testamendis on sõna, mida tõlgitakse patuks, “hamartia”. Otsetõlkes “märgist möödalaskmine”. Pole inimest, kes seda ei teeks. On inimesi, kes seda enda puhul ei tunnista. Tavaliselt on sellised kõvad kohtumõistjad. Augustinuse lauset: „Eksimine on inimlik” teavad ja on kasutanud paljud. Paljud aga ei tea, et selle kirikuisa lause jätkub. “Eksimine on inimlik, aga uhkusest eksitusse jäämine on kuratlik.”
Mida ütleksite inimesele, kes on kahevahel – otsida kirikust abi või pöörduda mujale?
Leidke vaimulik, keda usaldate ja minge, tulge.
Olen kogenud juba väga sooja ja lootusrikast vastuvõttu nii Harju-Madise kui Paldiski koguduste juhtorganite ja töötegijate ning ka vallavanema poolt. Olen tänulik oma eelkäijatele, kes on neid kogudusi enne mind teeninud. Usun, et igaüks nende heade andidega, mis neile on antud, on teinud, mida nemad on osanud. Tean, et üksi ei suuda ma midagi. Kui pole neid, kes on valmis aitama ja kui pole Jumala õnnistust, siis põlen läbi. Koos ja ühel meelel juhtub see, mida on öeldud armastuse kohta. Sellega suudab ka mägesid paigast nihutada. Kui olen pidanud Harju-Madise kirikus jumalateenistusi, on seal alati olnud palju inimesi. Nende silmades on rõõmu ja tänulikkust ja sama olen näinud ka vallavanema silmades. Usun, et mind ei jäeta üksi ja hätta.
Soovin kõigile siiani lugenutele: Olge hoitud!
KOMMENTAAR
Esimene tagasiside on ainult positiivne
Jaanus Saat,
Lääne-Harju vallavanem
Jaan on meie valla jaoks väga tänuväärne täiendus. Pika teekonnaga vaimulik, kelle jutlused ja mõtisklused on elulised ja mõtlemapanevad. Harju-Madise kogudus on teinud väga tublit ja tähenduslikku tööd, täna on sealne kogudus koduks rohkem kui 500-le ristiinimesele, kelle jaoks on Jaani tulek väga rõõmustav. Jaan on juba seal pidanud mitmeid jumalateenistusi ja jutlusi ning tagasiside on olnud väga positiivne. Loodan ja usun, et samamoodi tunnevad ka Paldiski koguduse liikmed, kes saavad uut indu koguduse töö aktiivsemaks käimasaamiseks.
Ühtlasi tänan Paldiski Nikolai koguduse õpetajat Merle Prass-Siimu ja Harju-Madise koguduse õpetajat Jaanus Noormägi senise panuse eest oma kogudustes.
