Kes meist ei mõtleks vahel sellele, palju talle aastaid antud on ja kui palju ta neist tervena suudab püsida, täisväärtuslikku elu elada: käia tööl, olla rõõmuks abikaasale või muidu kaasale, käia maailmas reisimas, toetada vajadusel lapsi ja lapselapsigi…
Tervise Arengu Instituudis on analüüsitud* meie keskmise eluea ja tervena elatud aastate näitajaid maakondade kaupa, võrdluseks Eesti keskmine. Ülemöödunud aastal oli Eesti keskmine eluiga – naistel kõrgem, meestel madalam – 78 aastat. Maakondade lõikes olid kõikumised väikesed: harjumaalase keskmine eluiga küündis 79 eluaastani, Ida-Virumaal elati ainult 75 eluaastani, Põlvamaal suri inimene keskmiselt 77-aastaselt.
Märksa suuremad erinevused olid aga tervena elatud aastates. Kui Eesti keskmisena püsis inimene oma 78 eluaastast terve ja elurõõmsana keskmiselt 56 aastat, siis Harjumaa oma 58 aastaga oli selle näitajaga üsna Eesti keskmisel tasemel.
Kõige kauem püsiti terve ja elurõõmsana Läänemaal, 78 eluaastast kogunisti 65, ja kõige vähem oma elueast püsisid tervena Põlvamaal elavad inimesed, 77 eluaastast vaid 45 ehk 22 aastat kimbutasid üle 45 aasta vanuseid inimesi hädad, mis reeglina vanemaid inimesi ikka kimbutavad – südame ja veresoonkonna haigused, liigesehädad. Vahe parima ja halvima näitajatega maakona vahel on kogunisti 20 aastat ehk neljandik oma elust peavad inimesed mõnes maakonnas kannatama tervisehädade käes.
Millest erinevus?
Kõneleb Tervise Arengu Instituudi vanemspetsialist Triinu Toobal: „Kui räägime sellest, mis mõjutab meie tervist, siis väga palju mõjutegurid pärinevad teistest eluvaldkondadest, mis esmapilgul ei tundu haiguste ja tervisega seotud olevat. Nii on peamisteks mõjuteguriteks meie tervisele, mis mõjutavad meie tervisekäitumist haridus, sissetulek, töökoht, rahvus kui ka sotsiaalne sugu: ühiskondlikud, kultuurilised ootused, eeldused ja käitumismustrid, mida meestele ja naistele omistatakse ning neile kohaseks peetakse. Kui vaadata Põlvamaad – kus inimestel on tervelt elatuid aastaid märksa vähem kui näiteks Harjumaal – siis on seal ka teiste mõjutegurite näitajad halvemad. Nii sissetulekud kui ka haridustase. Sageli on ka toetavate teenuste valik ning kättesaadavus Põlvamaal kesisem kui Harjumaal.
Nii et üldiselt kehvema elukvaliteedi korral on ka tervisenäitajad kehvemad. Loomulikult tuleb arvestada ka seda, et nooremad, aktiivsemad ja haritumad liiguvad sellistest paikkondadest ära. Paiksemad on pigem vanemad, kellel sageli on juba tervise- või muud probleemid.Nii halvenevad paikkonna näitajad veelgi, mujal seevastu, kuhu noored ja aktiivsed liiguvad, tervisenäitajad paranevad.“
Harjumaa eripärad
Harjumaad analüüs on toodud koos Tallinna linnaga. Eesti kontekstis on meie tervisenäitajad väga head. Ja seda mitte ainult tervena elatud aastate osas, vaid üleüldiselt on Harjumaa tervisekäitumise näitajad paremad enamike maakondade omadest. Eesti keskmisest on pikem meie eluiga, loomulik iive on Harjumaal positiivne, eakate osatähtsus elanikkonnast on siin väiksem, tööhõive on kõrgem kui mujal. Positiivne on inimeste enesehinnang. See sõltub aga väga palju sissetulekust – kõrgema sissetulekuga inimesel on reeglina kõrgem ka enesehinnang, depressioon samas madalam. Ka ülekaalulisi ja rasvunuid elab Harjumaal vähem kui mujal.
„Mida toetavam on elukeskkond, mida rohkem teenuseid saab inimene kasutada, on taskukohaseid kohti kus käia, sõpru kellega kohtuda, seda pikem on reeglina ka inimese eluiga ja rohkem on tervelt elatud aastaid,“ ütles Toobal.
Harjumaa eripäraks on ka see, et siin ei taheta alla kahe aastaseid lapsi vaktsineerida. Sellega oleme kaugelt halvemad Eesti keskmisest.
* Kasutatud statistikaameti kui ka Tervise Arengu Instituudi andmeid