Avalikkusele laiemalt tuntud sportlaste kõrval loodavad tulevikus võidusära nautida Viimsis kasvanud purjetajad Anna-Maria Sepp ning Kätlin Tammiste, samuti sauelasest laskesuusataja Meril Beilmann. Nad kõik on 20-aastased.
Anna-Maria alustas purjetamisega 9-aastaselt Rein Ottosoni Purjespordikoolis. „Kuna mul terve pere on purjetamisega seotud, siis ma sadamas suurte vendade kõrval käisin paatide vahel ringi,“ meenutab ta.
Neiu ema võitis omal ajal Pirital regatte. Hiljem korraldas ta purjetamisvõistlusi. „Onu nüüd enam ei purjeta, aga ta oli ka erinevates paadiklassides Eesti meister,“ ütleb Anna-Maria.
Anna-Maria enda suurimaks saavutusteks on kahemehepaadis juunioride maailmameistrivõistluste seitsmes koht augustis 2014 Taanis Århusis. Siis võistles ta ühes paadis juba koos Kätlin Tammistega.
„Minu ja Anna-Maria lugu on mingil määral üsna sarnane, sest me alustasime sama asja spordikoolis koos praktiliselt ühel aastal ühes grupis,“ räägib Kätlin.
Kätlin võistles esialgu üheinimesepaadis. Tema seni parim tulemus on aprillis 2011 noorteklassis Zoom 8 saavutatud Euroopa meistri tiitel. Järgmisel aastal tuli Kätlin Hispaanias Euroopa meistrivõistlustel teiseks, samuti Soomes maailmameistrivõistlustel kuuendaks.
Kätlin on harrastanud ka ratsutamist, Anna-Maria balletti, šõutantsu ja ujumist.
Suvel iga päev
Viimased kolm aastat purjetab Kätlin kaheinimesepaadis Anna-Mariaga, kellega teda seob pikaajaline lapsepõlvesõprus.
Kuidas näeb välja purjetaja treening? „Kõigepealt me läheme sadamasse oma paadi juurde, paneme paadi valmis mereleminekuks. Siis me treeneriga räägime üle eesmärgid, mis me selle trenniga saavutada tahame. Paneme riidesse nagu ikka, läheme merele,“ kirjeldab Anna-Maria. „Tavaliselt on trenn poolteist tundi kuni kaks ja pool tundi. Siis tuleme kaldale, paneme paadi kokku. Siis on jälle treeneriga teooria. Vaatame üle, mis me tegime merel ja kuhu me jõudsime.“
Kokku võtab selline tegevus aega üle nelja tunni. „Mõnikord on paati vaja ehitada, remontida. Suvel oleme praktiliselt iga päev Pirital,“ lisab Anna-Maria.
Eestis treenivad Anna-Maria ja Kätlin Pirital. Talviti on neiud treeninglaagrites välismaal, sest Eestis on liiga külm.
Mis liigub, kulub
„Kui me iga päev siin selle paadiga trenni teeme, siis paratamatult kas mõned poldid hakkavad lahti logisema või mõni nöör kulub ära ja on vaja välja vahetada. Selleks, et midagi katki ei läheks, me peame seda pidevalt üle vaatama ja kontrollima,“ räägib Kätlin.
„On ka olukord, kus paadis ongi auk sees ja seda on vaja erinevate vaikude ja lakkide ja dekooridega parandada. See on juba veel suurem töö,“ arvab Kätlin. Tavaliselt tehakse paat korda treeneri abiga. Iga väikse mõlgi pärast parandustöökotta ei minda.
Viimased kolm aastat on neidusid treeninud Lenart Kivistik, keda Anna-Maria ja Kätlin peavad nõudlikuks treeneriks.
Kuidas on lood tervisega? „Siiani meil pole vigastusi olnud ja ka tervis on korras,“ väidab Kätlin.
„Üks asi on vigastused, mis tekivad purjetamise käigus. See on küllaltki ekstreemne paadiklass ja tugeva tuulega võib kohati päris ohtlikuks minna, me isegi sõidame kiivritega. Aga minul on suurim probleem olnud siiamaani angiin,“ lisab Anna-Maria.
Talvel Hispaanias
Tänavu 12. veebruarist 3. aprillini olid Anna-Maria ja Kätlin vaheaegadega treeninglaagris Hispaanias Palma de Mallorcal. Eelmise aasta detsembris treeniti Kanaari saartel. Hispaanias olid tänavu võistluste ajal ka Anna Pohlak, kes sõidab Laser paadiklassis. ning õed Elise ja Maarjaliisa Umb, kes sõidavad 470 klassis.
„On kohaeripärad. Mõnes kohas puhuvad pidevalt tugevad tuuled, mõnes kohas on vaiksemad tuuleolud. Sõltub, kas tuleb sisse ookeanilaine,“ selgitab Kätlin.
„Tänu soojemale kliimale toimib seal briisituul ehk siis väga tihti ei juhtu seda, et tuulevaikusesse jääd päeval. Briis ikka hakkab tööle. Tallinnas seda eriti tihti ei juhtu,“ arvab Anna-Maria.
„Tallinnas on madalam ja tihedam laine. Olud on väga erinevad sõltuvalt geograafilisest kohast,“ lisab Kätlin.
Spordi kõrvalt õpivad neiud Tallinna tehnikaülikoolis, Anna-Maria arvutisüsteeme, Kätlin ärindust. „Kui õppida IT-d, siis selles suhtes on lihtne. Võtad oma õppimisasjad arvutiga kaasa treeninglaagrisse ja saad sealt kõik ära teha,“ räägib Anna-Maria.
Anna-Maria arvab siiski, et Kätlin teeb bakalaureuse kolme aastaga ära, temal kulub selleks aastaid vähemalt neli.
Sihiks Tokyo 2020
Anna-Maria ja Kätlini eelmise aasta eelarve oli 45 000 eurot. Sellest 10 000 eurot tuli Eesti Jahtklubide Liidult, 1000 Viimsi vallalt. Enamuse neidude purjespordist maksavad kinni nende vanemad.
Eesti Jahtklubide Liit toetas Anna-Maria ja Kätlini sõitu Argentiinasse olümpia valikvõistlusele, kus otsustati, kes pääsevad Rio de Janeirosse. „Sealt me olümpiakohta välja ei sõitnud,“ tunnistab Kätlin.
Olümpiale pääsevad Anna-Maria ja Kätlini paadiklassis kahekümne riigi esindajad. Šanss olümpiale siiski saada oli veel ka eelmisel nädalal, kui Eesti neiud konkureerisid Hispaanias Soome ja Austria paatkonnaga viimase olümpiapääsme peale.
Võistlus kestis 28. märtsist 2. aprillini. „Laupäeval saime teada, et seekord läheb Soome olümpiale,“ meenutab Anna-Maria. Eelteadmine tuli siiski mõnevõrra varem, nimelt siis, kui esimeste võistluspäevade punkte kokku löödi.
„Pisar ei tulnud silma, sest ma tean, et parim osa on veel ees. See olümpia ei olegi kunagi olnud meie lõppeesmärk. See oleks boonus, kui me oleks sinna juba saanud. Meie lõppsihid on seatud Tokyole ja selleks me ka edasi treenime,“ ütleb Kätlin. Tokyo olümpiamängud peetakse 2020. aastal.
Juba täna, 8. aprillil, sõidavad Anna-Maria ja Kätlin Barcelonasse Euroopa meistrivõistlustele, mis kestavad 11.-16. aprillini.
Kõige tugevamat konkurentsi pakuvad seal Eesti neidudele Taani, Saksamaa ja Suurbritannia purjetajad.
LENART KIVISTIK
Treener
2012. aastal otsustasime treener Ott Kallase ja meeskonnakaaslase Tõnisega olümpiapurjetamise lõpetada ja hakata tegelema põhjalikumalt uue 49er-i treeninggrupi loomisega. Anna-Maria Sepp ja Kätlin Tammiste purjetasid sellel ajal ajal noorteklassis 29er, millega alustavad enamus olümpiamängude High Performance Dinghy (meestel 49er, naistel FX) jahiklassi sportlased.
2012. aasta sügisel valisime Anna-Maria ja Kätlini esimese paatkonnana 49er-i treeninggruppi. Neile tähendas otsus liituda tõelist väljakutset, esimesel aastal purjetasid nad vaheldumisi kahes paadiklassis (29er ja FX). Sellest ajast, tänu oma tugevale põhjale Rein Ottosoni Purjespordikoolist, on neiud jõudsalt edenenud. Viimase aasta suurvõistlustel (EM, MM) on paatkond välja sõitnud koha kuldlaevastikus, kus võisteldakse maailma tippudega. 2015. aastal võtsime eesmärgiks jõuda 2020. aasta Tokyo olümpiamängudele.
Mõlemad neiud on töökad, pühendunud ja hea taibuga, see näitab nende sobivust tipp-purjetajate hulka. Eriliseks teeb meeskonna pikaajaline sõprus ja täielik vanemate toetus. Nendega koos on meeldiv treenida ja kõrgemale kiiremini jõuda.
