Nõuandeliinid – esimene ja vahel ka viimane õlekõrs (0)
Article title
Tihti ei taha abivajajad lähedastele oma muresid kurta, siin tulevad appi nõuandeliinid. Foto Kristina Tripkovic

Kui enam edasi ei oska, ei saa või ei taha, saab abi erinevatelt nõuandeliinidelt, et end tühjaks rääkida ja mure üle arutleda. Vabatahtlikud ja spetsialistid pakuvad hinnangutevaba ja ausat vestlust, mille käigus saavad tuge tuhanded inimesed aastas.

Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kriisitelefonile, millele vastavad kriisiabi nõustaja kogemusega spetsialistid, saab tasuta ja soovi korral anonüümselt helistada ööpäevaringselt. Tegemist on liiniga, mis on mõeldud inimestele, kes on langenud kuriteo, hooletusse jätmise, halva kohtlemise ning füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks hiljuti või ka pikemat aega tagasi.

Erinevat laadi nõuandeliini teenuseid pakuvad ka Eluliin MTÜ ja peaasi.ee spetsialistid ning vabatahtlikud. „Inimestele, kelle igapäevaelu ja toimetulek on häiritud ning kelle elus on pingeid ja raskusi, pakume samuti vaimse tervise veebinõustamist, mis küll ei asenda arstiabi ega teraapiat, kuid kindlasti on toeks inimese emotsionaalse seisundi parandamisel. Lisaks on veebivestluse vahendusel nõustamise teenus tasuta kättesaadav ööpäevaringselt nii eesti, vene kui inglise keeles aadressil www.palunabi.ee,“ räägib sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna kaugnõustamisteenuse juht Karmel Tall.

Peaasi.ee pakub vaimse tervise raskuste korral erinevaid nõustamisteenuseid. Sobiva nõustamise saab valida veebilehelt https://noustamine.peaasi.ee. Noortenõustamine on üks nendest nõustamisteenustest, mis on mõeldud 16–26-aastastele noortele ning selle raames on võimalik kohtuda nõustajatega nii kohapeal kui ka läbi veebikeskkonna. Poole aasta jooksul on nõustamisel käinud 701 noort ning toimunud on umbes 1900 veebikohtumist.

Umbes 75% nõustamisele pöördunud noortest on nais- ning 25% meessoost. Kõige sagedasemad mured on seotud ärevuse, depressiooni, keskendumisraskuste, unehäirete ja suhtlemisprobleemidega.

Tuhanded abivajajad

Juunikuu seisuga on käesoleval aastal sotsiaalkindlustusameti ohvriabi poole pöördunud 3829 ning emotsionaalse toe ja hingehoiu telefonile helistanud 2445 inimest. Neile lisaks on ta gasi helistatud 621 inimesele, kes on soovinud liinile pääseda. Lisaks eelmainitule on pakutud vaimse tervise veebinõustamist 719 inimesele.

„Kuivõrd meie teenus on anonüümne, on suur osa ehk ligi 60% helistajate andmetest teadmata. Ülejäänud 40% põhjal saame öelda, et arvuliselt on kõige enam esmakordseid pöördumisi Harjumaalt, järgnevad Ida-Virumaa, Tartumaa ja Pärnumaa. Korduvpöördumisi on võrdselt Harjumaalt ja Ida-Virumaalt, järgnevad Lääne- Virumaa ja võrdselt Tartu ning Pärnumaa. Korduvpöördujad moodustavad 39% helistanutest,“ räägib Karmel.

Anonüümse pöördumise võimalus nõuandeliinile on väga oluline, see on toe ja sõpruse pakkumine raskel hetkel.

Suur osa kõnedest on seotud vaimse tervise teemadega, nendest kõige rohkem teevad muret üksildus, hüljatus, ärevus ja hirm ning meeleoluhäired. Esikümnes on ka sõltuvusprobleemid, enesetapumõtted, lein, viha ning raevu teemad. Samad pöördumiste põhjused on ka eluliini telefoniteenusel.

„Pöördutakse, kui inimest valdab emotsionaalselt raske enesetunne, masendus ja mure lähedaste pärast, teiste inimeste sõltuvusprobleemid ja vägivald, need on kõik aktuaalsed teemad,” kõneleb Eluliin MTÜ juhatuse liige Eda Mölder. „Aasta jooksul tuleb meile umbes 5000 kõnet. Hiljuti avasime ka Ukraina liini, kuhu saab helistada üle Euroopa,“ lisab ta. Peaasi.ee spetsialistide poole pöördutakse valdavalt Harjumaalt ja Tartumaalt.

Andreas Holst. Foto Arno Mikkor 

„Hetkel on meil kõige suurem valukoht venekeelsete noorteni jõudmine, mis väljendub ka statistikas. Ainult 10% meie keskuseni jõudnud noortest on venekeelsed. Keskuseni jõudnud noorte vanused jagunevad isegi päris võrdselt. Teistest vanuserühmadest pisut enam pöörduvad noored vanuses 16, 24 ja 25 eluaastat,“ räägib peaasi.ee psühholoog Andreas Holst.

Telefoni teel suhtlemine on lihtsam kui näost näkku

Anonüümse pöördumise võimalus on väga oluline, see on toe ja sõpruse pakkumine raskel hetkel. Helistamine ei too abivajajale kaasa tagajärgi, tal on võimalus igal hetkel kõne lõpetada ja taas helistada, kui ta selleks valmis on. „Helistajad on teadlikud oma muredest, nad ei helista selleks, et öelda, et nüüd on kõik. Lähtume sellest, et meie poole pöördujad soovivad arutleda oma probleemide üle ja enda jaoks asjad selgeks rääkida,“ selgitab Eda.

„Tihtipeale ei taheta rääkida oma lähedaste ja vaimse tervise spetsialistiga oma raskustest ja enesetapumõtetest. Meie oleme selleks, et neil teemadel arutleda ja nõu anda,“ lisab ta. Anonüümne võimalus aitab oma mured lahti rääkida ja vahel võib juhtuda, et räägitud mure ei olegi enam nii suur, kui ummikusse mõeldud mure. Raskel hetkel on inimesel vaid tunnelmõtlemine ühe väljapääsuga, kuid arutlemise teel võib saabuda selgus.

Stressi maandamisest uue probleemini

Kanepist otsitakse teadagi maandust stressile ning heaolutunnet, see näib olevat lihtne lahendus, kuid inimeste kehad reageerivad kanepile väga erinevalt. Millist mõju see avaldab, sõltub väga palju sellest, kui palju, kui sageli ning kui kaua ollakse seda tarvitanud. Samuti sõltub kanepi mõju inimese terviseseisundist enne kanepi tarvitamist.

„Mõnikord võib olla keeruline teha vahet sellel, kas vaimse tervisega seotud mured on saanud alguse enne kanepi tarvitamist või on need põhjustatud kanepi tarvitamisest. Mõlemad variandid on võimalikud. Kui inimene proovib leevendada oma muresid kanepi tarvitamisega, võivad murede põhjused jääda tähelepanuta ja abi õigel ajal küsimata,“ selgitab Andreas Holst.

„Näiteks võivad inimesel olla depressiooni, ärevushäire, unetuse või mõne psühhootilise häire sümptomid (nt skisofreeniakahtlus) ja ta otsib lühiajaliselt leevendust kanepist. Kanep ei ravi vaimse tervise häireid, kuid inimesel võib tekkida vajadus hakata kanepit tarvitama regulaarselt. See aga suurendab organismi taluvust kanepi suhtes ja inimene võib samade sümptomite leevendamiseks vajada kanepit üha suuremas koguses. Nii võib aja jooksul välja kujuneda kanepi tarvitamise häire,“ lisab ta.

Kui kanepi tarvitamine on muutunud sagedaseks ja/või kogused suureks, võib inimene tarvitamise vahepeal kogeda võõrutussümptomeid. Need võivad olla näiteks kasvanud ärevus, meeleolumuutused ja unetus. Et inimene mõistaks, kuidas kanep mõjutab tema vaimset tervist, võib ta vahel vajada kõrvalist abi. Peaasi.ee nõustamisprogramm VALIK on mõeldud kanepit või selle analooge tarvitavatele inimestele vanuses vähemalt 17 aastat.

Kuhu pöörduda?

• Sotsiaalkindlustusameti ööpäevaringne ohvriabi: 11 6006
• Sotsiaalkindlustusameti emotsionaalne tugi ja hingehoid: 11 6123
• Sotsiaalkindlustusameti lasteabitelefon: 11 6111
• Eluliini emotsionaalne tugi: 655 8088
• Eluliini Tallinna psühholoogiline kriisiabi: 631 4300
• Eluliini venekeelne tugi: 655 5688
• Eluliini ukrainakeelne tugi: +372 681 1700
• Narko.ee ööpäevaringne tugiliin: 1747

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.