Joonas Lember on noormees Viimsist. Mullu pärjati ta valla noorsportlase tiitliga. Lõppenud veemotohooajal sai Lember noorteklassis GT-15 EM-i hõbemedali ja täiskasvanute võistlusklassis F-125 Balti meistrikulla. Eesti täiskasvanute meistrivõistlustel sai ta hõbeda ja Euroopa meistrivõistlustel neljanda koha.
Viimsi veemotosportlane Joonas Lember (16) rääkis hooajast, spordist ning tulevikuplaanidest Harju Elule oktoobri lõpus.
Kordame algatuseks üle: millised on viimase aja suurimad võidud ja mis võistlusklassides on need saavutatud?
Minu selle hooaja kõige suurem saavutus jäi suve algusse, kui tulin Euroopa meistrivõistlustel hõbedale. Seda klassis GT-15. Aga viimase aja suurimad võidud või kohad, mis saavutanud olen, on klassis F-125.
Augusti alguses tulin selle klassi Balti meistriks. Kuna seal võistlusel läks hästi, otsustasime tiimiga kaasa sõita MM-i etapi Ukrainas. Seal õnnestus esimesest sõidust lausa sõidu võit võtta. Kokkuvõttes tuli esimeselt MM-i etapilt meile neljas koht. Hooaja viimaselt võistluselt Poolas ehk EM-il õnnestus saada samuti neljas koht.
Veemoto ei ole masside spordiala. Nagu igal teisel spordialal, on ka meil tõusud ja mõõnad.
Millised on lähiaja suurimad võistlused?
Lähiajal ei ole meil võistlusi tulemas. Hooaeg lõppes meie jaoks ära Poolas toimunud Euroopa meistrivõistlustega. Uus võistlushooaeg algab mai alguses MM-sarja esimese etapiga Tšehhis. Kui kõik läheb plaanitult, siis hooajal 2022 ootab meid ees lausa üheksa võistlust.
Kuidas Eesti veemoto praegu elab? Kas ja kui palju on COVID-19 seda ala mõjutanud?
Nii nagu on kõigil teistel, on ka veemotos COVID-19 ajal raske. See on rikkunud palju plaane, täpsemalt on selle tõttu ära jäänud võistlusi.
Näiteks minu noorteklassi GT-15 MM pidi sellel aastal toimuma Inglismaal, aga jäi kahjuks ära. Õnneks suurem osa võistlustest ja riikidest on alles tänu vaktsiinile. Kuid kunagi ei või teada, kas võistlus ikka toimub või mitte.
Kuidas ise trenni teed? Mis saab talvel, kui väliveekogud on valdavalt jääs?
Suvisel ajal käib suurem töö vee peal ja natuke tehnika kallal. Talvel on paadi arendamine ja suurem mootorihooldus. Lisaks paadi arendamisele teen kogu talve vältel iseseisvalt üldfüüsilist trenni. Vahel tundub mõnele, et motosport on lihtne – mootor veab edasi –, kuid nii see kindlasti ei ole. Kui ma üldfüüsilist trenni kõrvale ei teeks, siis suure tõenäosusega ei jaksaks ma kõiki sõite korralikult lõpuni sõita.
Milline on üldse Eestis huvi selle ala vastu? Kas noori ikka tuleb peale?
Veemoto ei ole masside spordiala. Nagu igal teisel spordialal, on ka meil tõusud ja mõõnad. Kui ma viis aastat tagasi alustasin, oli just terve hulk sõitjaid noorteklassi lõpetanud. Meid ei olnud väga palju stardis. Aga täna on noorte stardirivi Eesti võistlustel juba väga pikk, Tallinna Veemotoklubis on korralik noorte treeningrühm ja üksi trenni tegema ei pea keegi.
Pjedestaalil Rauma võistlusel. Fotod Joonas Lemberi erakogu Tavaliselt need, kelle oleme korra sõitma saanud, enam loobuda ei taha.
Tundub, et eestlastele veemoto sobib. Mis on selle põhjused?
Eestlased on tõesti sellel alal väga edukad. Sel aastal on juba võidetud 23 tiitlivõistluste medalit. Minu arvates on suur eelis meie endi kõva pealehakkamine. Me ehitame ise paate ja müüme üle kogu Euroopa.
Samuti teeme ise võistlusvinte, mis paate edasi lükkavad. Võistlusvintide tootmises oleme väga tuntud. Kolmandaks arvan ma, et suure eelise annab meile veel see, et meil on Harku järve ääres korralik veemotobaas, kus on olemas kõik tingimused spordiala arendamiseks.
