28. jaanuaril peeti Muraste kooli aulas kolm tundi kestnud debatt kooli tuleviku teemal. Lahenduseni ei jõutud, küll lepiti kokku, et vallavolikogu teeb kooli osas otsuse kas veebruaris või märtsis.
3. veebruaril saatis Priit Kotkas Harku Liidu nimel, millel on vallavolikogus neli kohta, vallavolikogu esimees Kalle Pallingule ja volikogu kantselei juhataja Merili Sikkule eelnõu Muraste kooli kolmanda kooliastme (7.–9. kl) loomiseks.
Eelnõus tõi Kotkas välja statistika, et 2019. aasta kevadel lõpetab Harku vallas kuuenda klassi 212 last, mida on kokku kümme klassikomplekti, samas kui edasiõppimiseks seitsmendas klassis on vallal sügisel pakkuda vaid kuus klassikomplekti Tabasalu ühisgümnaasiumis.
Milline oleks lahendus?
Lahenduseks pakkus Kotkas vähemalt kahe seitsmenda klassi avamist Muraste koolis 2019. aasta sügisel, kus lisaks Muraste lastele saaksid jätkata ka Vääna-Jõesuu kooli ja Vääna mõisakooli lapsed.
“Alternatiiviks on nende laste minek väljaspool Harku valda asuvaid koole. See tähendaks nende laste jaoks ilmajäämist võimalusest käia kodulähedases koolis, tihti ka vanema sunnitud väljakirjutamist meie valla elanike registrist ja meie maksutulu vähenemist,” hoiatas Kotkas.
“Füüsilise ruumi loomiseks tuleb 2019/2020. õppeaastaks rentida vajadusel mooduleid, täiendav juurdeehitus peab olema valmis 1. septembril 2020. aastal,” nõudis Kotkas.
Mõnevõrra erineva eelnõu saatis 12. veebruaril Harku vallavolikogu kantseleisse EKRE liige Jaanus Härms. Ta refereeris seal pikalt Harku valla haridussüsteemi arengut viimase kolme aasta jooksul.
Konkreetsemaks minnes pidas Härms vajalikuks, et Harku vallavalitsus avaks Muraste koolis alates 2019/2020. õppeaastast kolmanda kooliastme seitsmenda klassi, 2020/2021 kaheksanda klassi ja 2021/2022 üheksanda klassi. Seitsmenda, kaheksanda ja üheksanda klassi paralleelklasside avamisel soovitas ta lähtuda õpilaste arvust.
Ootamatu üksmeel
19. veebruaril kogunes Harku valla haridus- ja kultuurikomisjon, mille esimees Ott Kasuri pani lauale veel kolmanda eelnõu, mis üritas Kotkase ja Härmsi soove ühte eelnõusse koondada ja oli seetõttu mõnevõrra üldsõnaline.
Kasuri eelnõu pidas vajalikuks Muraste-Suurupi kandis alates 2019/2020. õppeaastast III kooliastme seitsmenda klassi, 2020/2021 kaheksanda klassi ja 2021/2022 üheksanda klassi avamist. Paralleelklasside avamisel soovitati lähtuda õpilaste arvust, mis meenutab vägagi Härmsi ettepanekut.
Kompromisseelnõu järgi tuli III kooliaste avada ja pidada kas Tabasalu ühisgümnaasiumi koolitusloa alusel Muraste koolimajas, Meriküla õppe- ja spordikeskuses või mujal koostöös Muraste kooliga või korraldada Muraste kool ümber põhikooliks, kus õpe toimub I, III ja III kooliastmes.
Seda Kasuri poolt väljapakutud kompromissi arutati 28. veebruaril Harku vallavolikogu istungil. Kasuri õigustas üldsõnalisust argumendiga, et “antud ülesanne jätab vallavalitsusele võimaluse paindlikult valida, kuidas on võimalik seda ülesannet täita.”
”Meil on füüsiliselt puudu need kooliruumid, kus me saaksime III kooliastet anda,” kurtis volikogu istungil Priit Kotkas, rõhutades samas, et Muraste kool on hästi käivitunud ning talle võib usaldada III kooliastme lisamise.
Harku vallavolikogu esimees Kalle Palling pani eelnõu “Muraste-Suurupi kandis III kooliastme avamine” hääletusele. Pikalt kuuma kartulina käest kätte käinud idee leidis üllatavalt laia toetuse. Vallavolikogu 21 liikmest võtsid istungist osa 17, kellest tervelt 16 hääletasid eelnõu poolt.
KOMMENTAAR
Andres Laisk, Saue vallavanem
Ma olen olnud pikaajaliselt kursis selle mudeliga, mida Harku vallas arendatakse, kus on kuueklassilised kodulähedased algkoolid ja kus progümnaasiumiaste on koondatud Tabasallu. See on üks võimalus tagada progümnaasiumis ühtlane gümnaasiumieelne haridus.
Ma saan teisipidi aru, et on probleemid Tabasalu kooli minevikuga, aga süsteemi ei saa arendada niimoodi, et sa keerad päevapealt peapeale, mida on pikalt kavandatud ja teed seda ühe kooli põhiselt. Kui ehitatakse kuueklassiliste kodulähedaste koolide süsteemi, siis see peab vallas tervikuna kehtima, mitte nii, et me ühes kohas teeme teistmoodi.
Mulle tundub, et Harku vallavolikogu 28. veebruari otsus oli natuke valimiseelne otsus. Mul on päriselt kahju. Ma olen ise mõelnud, et kui mul ei oleks olemasolevat koolivõrku, siis kuueklassiliste algkoolide süsteem, millele järgneb progümnaasium, oleks päris huvitav võimalus seda võrku kujundada.
