Mesikäpp eelistab pohladele mesitaru (0)
Karud on mesinik Avo Meisterile tekitanud rahalist kahju üle 1600 euro. Fotol on karu kärjeraamile jäänud söömisjäljed. Foto Avo MeisterKarud on mesinik Avo Meisterile tekitanud rahalist kahju üle 1600 euro. Fotol on karu kärjeraamile jäänud söömisjäljed. Foto Avo Meister 
Mesinikud peavad aina rohkem arvestama karuga, kelle populatsioon on kasvanud. Tänavu on karud kõige enam teinud kahju Harjumaa ida- ja lääneosas – Kuusalu, Padise ja Keila vallas.

Keskkonnaagentuuri eluslooduseosakonna juhtivspetsialisti Peep Männili sõnul oli karul mullu hea sigimisaasta. Nüüd liigub Eesti metsades palju uudishimulikke karusid, kes tekitavad kahju mesinikele: lõhuvad mesilastarusid ja söövad kärjeraame. “Pahatihti on mesilasrüüstete taga noored karud, kellel pole inimestega halbu kogemusi,” rääkis Männil.

Karu käib rüüstamas

Keila valla Mummi talu peremees Avo Meister on mesindusega tegelenud 35 aastat ja probleeme karudega on olnud viimasel kahel aastal. “Eelmisel aastal rüüstas karu nelja mesilasperet, selle aasta kevadel aga kahte,” ütles Meister, kes peab ligikaudu 90 mesilasperet. Tema sõnul on karust häbematu tulla inimese jahimaadele süüa otsima.

Kevadel ja suvel söövad karud põhiliselt looduslikku toitu, sügisel aga rohkem inimese kasvatatut (teravili ja õun). Mesilaste ja nende vastsetega võib karu maiustada varakevadest hilissügiseni.
Kuigi tänavu on karude looduslik toidubaas olnud keskmisest parem, mõistab Mummi talu peremees karude käitumist. “Kui karu on maitsnud midagi väga head, näiteks mesilase hauet, mis sisaldab tohutult palju valku, siis miks peaks ta metsa all pohla noppima? Parem on süüa mesilastarust kärjeraame.”

Uudishimulik karu hiilib mesilastaruni, keerab selle kummuli ja otsib kärjeraame. Kui karu taru katust kohe kätte ei saa, lõhub ta mesipuu ära. Raamid sööb karu tühjaks ja veab laiali. Iga taru rüüstamisega hukkub mitu mesilasperet.

Peep Männili sõnul on karu eemale hoidmiseks väga efektiivne vahend elektrikarjus. “See ei ole mitte arvamus, vaid seda on praktikas hästi tõendatud,” ütles ta.

Avo Meister on teiste mesinikega vahetanud arvamusi elektrikarjusest ja koos tõdetakse, et see ei ole alati tõhus. “Mõni karu on niivõrd pätt, et kaevab omale tunneli ning läheb elektrikarjuse alt läbi,” tõdes Meister. Enamasti ehmatab elektrilöök karu niivõrd ära, et mesinikul ei ole temaga rohkem tüli. Avo Meister arvab aga, et kui karul on mee maitse suus, siis ei lõpeta ta enne, kui ta ükskord tina saab.

Mesinikud saavad abi

Alates 2008. aastast on Eesti riik rakendanud metsloomade tekitatud kahju ja ennetustööde hüvitusprogrammi. Eestis on umbes 700 karu, Harjumaal ca 60, kellega mesinikud peavad aina rohkem hakkama arvestama. Harjumaa mesinikud on aktiivselt taotlenud karu kahjustuste ennetamiseks hüvitist, mille puhul riik katab 50% kuludest.

Eelmisel aastal ulatus karu poolt Mummi talule tekitatud rahaline kahju 1000 euroni, mille riik on osaliselt hüvitanud. Tänavu ulatub talu sügisene karukahju 600 euroni.
Novembris jäävad karud talveunne ja järgmised tarude rüüstamised võivad toimuda uue aasta aprillis.

KARUDE TEKITATUD KAHJU HARJUMAAL
• Käesoleva aasta novembri alguseks on keskkonnaamet Harjus kokku registreerinud 28 juhtumit, kus karu on mesilastarusid rüüstanud.
• Karud on lõhkunud 26 taru ja 62 mesilasperet on hukkunud.
• Mullu registreeriti Harjumaal vaid 13 juhtumit: 9 lõhutud taru ja 22 hukkunud mesilasperet.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.