17.–29. septembrini peeti taas kümnendi alguses elustatud Tallinn-Monte Carlo võidusõitu. Elektriautodel sõidetava teekonna tegid läbi ka isa ja poeg Väljad, kes viisid Vahemere äärde Keila kooli joonistuskonkursi võidutööd.

Tallinn-Monte Carlo ralli ajalugu algas 1930. ning sai otsa üheksa aastat hiljem, seoses II maailmasõja lähenemisega. Ajalooliselt on start alati alanud rahvusooper Estonia eest. “Toona oli ralli nimi “Tähesõit” ning võidusõitjad olid kohal tervest Euroopast. Sealhulgas hulk toonaseid kuulsusi,” ütleb Marko Välja. Ta seletab, et startis näiteks kuulus sakslane Rufolf Carricola, kelle tuntust võiks võrrelda tänapäeval Michael Schumacheri staatusega.

Teekond Soome lahe kaldalt Vahemereni. 

2011. aastal taaselustasid Monaco Vürst Albert II ja Monaco konsul, kahekordne olümpiapronks Jüri Tamm võidusõidu elektriautodele.

Tänaseks on Keila mees ise ralli läbi sõitnud ning on praegu korraldajate ridades. Viimatise sportliku võistluse tegi ta koos isa Margusega 17.–29. septembini. Maraton läbis kümmet Euroopa riiki ning kokku 30 linna. “Mul on au olnud kolmandat korda seda rallit korraldada ja manageerida. Meil on neli saate autot, mis sõidavad rallil kaasa. Isa oli minu nö. autojuht, sest minul oli vaja tegelega teel saja ja ühe jooksva asjaga,” ütleb Marko Välja.

Päevas 400 kilomeetrit

Kuidas käis ettevalmistus ning kui palju päevas läbiti?

Välja sõnul suhtles ta varem iga linnaga, kust nad ralliga läbi sõitsid. Ühes päevas läbiti kolm kuni neli linna. Igas neist võttis sõitjaid vastu kohalik linnavalitsus, kes korraldasid vastuvõtu ja muud üritused. “Elekitriauto Tesla suudab täis akuga sõita 450 kilomeetrit. Päevas läbisime aga väga erinevad vahemaad . Mõnel päeval oli see veidi üle 400 kilomeetri, mõnel päeval vähem,” kirjeldab Marko Välja. Enamus ööpäevast veetsid isa ja poeg autos. Kui läks hästi, siis jõudsid nad oma hotellituppa alles südaöö paiku. Tööpäevad olid keskmiselt 18-tunnised.

Stardi andis Tallinnast, rahvusooper Estonia eest peaminister Jüri Ratas. 

Loomulikult pandi enne starti paika ka marsruut ning linnad, mida pidid meeskonnad teel läbima. “Iga paik oli üks vahe finiš ehk ühest linnast teise linna vältas üks etapp. Näiteks, kui start anti Gdanskist, siis järgmine kindlaks määratud finiš oli Koszalin. Seal peeti auhinnatseremoonia ning sai autosid laadida,” kirjeldab Marko Välja. Tänavune 4300-kilomeetrine teekond oli sama, mis esimesel 1930. aastal toimunud rallil. Ehk siis Läänemere kaldalt Vahemere rannikule.

Kuigi sõit oli pingeline ning vaba aega nappis, jõudsid rallimehed külastada kultuuri- ja keskkonnasündmusi. Saksamaal Peenemündes toimus Usedom Music Festival, kus orkestrit juhatas Kristjan Järvi. Lisaks ralli osalejatele oli ka aukülaliseks Saksamaa liidukantlers Angela Merkel. “Kõik võistlejad said sinna ka erikutsed. Hamburgis toimus “Kliimanädal”, mille avaüritus rallietapp oligi,” meenutab Välja.

Keila õpilaste joonistused

Samas linnas oli kohal ka Monaco vürst Albert II, kellele anti üle Keila joonistusvõistluse võidutööd. Koostöös Keila kooliga toimus 7.–8. klasside õpilaste vahel joonistusvõistlus. Selle teema oli: kuidas lapsed näevad tulevikus elektriautosid. Võitjad ehk Andreas Malinin (7.f klass) ja Anett Arvisto (8.b klass) olid kutsutud Rahvusooperi ette, pidulikule stardisündmusele. “Monaco konsul Jüri Tamm andis õpilastele ralli poodiumil Estonia ees medalid, mida saavad rallisõitjad,” räägib Marko Välja.

Eestlaste autasustamine. Vasakult Bernard Fautrierile, Robert Arlet Uusma, Nico Rosberg ja Mart Pärtel. 

Ralli finišis ehk Monte Carlos kingiti Keila õpilaste joonistused ka vormel-1 maailmameistrile Nico Rosbergile ja Vürst Albert II fondi asepresidendile ning Monaco ministrile Tema Excellents Bernard Fautrierile. Nico Rosberg andis üle ka autasud sõitjatele.

Üks peasponsor Nissan andis ülikoolide käsutusse elektriautod Nissan Leaf’d. “Elektriautod võistlesid kahes kategoorias ehk ülikoolid (sh. ülikool Jaapanist) Nissan Leaf’idel ja nn. vabaklass, kus osalesid kõik elektriautod. Viimase etapi ja ühes sellega võidukarika ülikoolide arvestuses võitis Tallinna tehnikakõrgkooli meeskond koosseisus Arlet Robert Uusna ja Mart Pärtel,” räägib Välja.

Ralli start 1930-ndatel aastatel. 

Kuidas elektriautod 4300 kilomeetrisele katsumusele vastu pidasid? “Kõik autod jõudsid kenasti finišisse ja erilisi probleeme ei olnudki. Tänapäeval on elektriautod sada protsenti töökindlad,” ütleb Välja. Tagasiteed mehed siiski autodel ette ei võtnud, vaid naasesid koju lennukiga. Autod transporditi aga kodumaale treileritega.