HC Kehra / Horizon Pulp&Paper on 11 korda võitnud nii Eesti meistritiitli kui ka kohaliku karikasarja, aga tänavune hooaeg kulgeb keeruliselt. Meistriliigatabelis on vaid üks punkt, kuid detsembris võideti karikavõistlustel pronksmedal. Noorenenud koosseisus üheks liidriks kerkinud Sigmar Seermann usub, et Kehra naaseb peagi kõige teravamasse tippu.

Kehralased on uue aasta esimese kahe kuuga pidanud Eesti ja Balti liigas pidanud kümme kohtumist, millest võidetud vaid kaks. Üks võitudest saadi nädalavahetusel, kui Balti liigas alistati SK Tapa 27:23, kellele tänavu oldi kahel korral alla jäädud. Meistriliigas avati punktiarve nädal tagasi, mängides võõrsil 20:20 viiki HC Tallinnaga.

„Viimase kahe kuu märksõnaks on ilmselgelt koroonaviirus – see räsis meie meeskonda nii kõvasti, et Tallinna-mäng oli ainus, kus saime enam-vähem põhikoosseisu kokku. Vahel polnud ühtki vahetusmeest või siis olid kaasas esiliigapallurid,“ ei muretsenud Seermann liigselt kaotuste pärast.

„Suvel tehtud noorenduskuur kannab minu silmis juba praegu vilju, aga muidugi läheb veel aega. Olen kindel, et paari aasta pärast mängime jälle medalite nimel. Praegu jääb meil näiteks Viljandi või Põlvaga võrreldes puudu pikemast pingist ehk võrdväärsetest vahetustest,“ hindas 2022. aasta kümne mänguga 67 väravat visanud Seermann.

Aasta alguse mängude juures ei saa Kehra ja Seermanni puhul kuidagi mööda Balti liigas tehtud kahepäevasest Läti-reisist. Avapäeval viskas 19-aastane tagamees HK Ogre vastu kaotusmängus tosin väravat, ent päev hiljem aitas kehralased võidule Ludza SK Latgolsi vastu, tabades koguni 19 korda.

„Oli teada, et hõreda koosseisu tõttu tuleb mõlemal päeval 60 minutit rassida ja olin igas mõttes valmis. Küllap sattus hea päev ka, aga jah, pisut tuli ikka üllatusena, kui pärast protokollist 19 väravat oma nime taga nägin,“ muigas laupäeval 20. sünnipäeva tähistav Seermann.

„Eks kandvam roll meeskonnas annab rohkem mänguaega ja seeläbi tuleb ka areng. Esimesed kolm aastat esindusmeeskonnas olin pigem pingipoiss, aga juba eelmise hooaja lõpul hakkasin rohkem platsile saama ja suvel oli teada, et tuleb suuremaid saapaid täitma hakata,“ oli 14-aastaselt meeste esiliigas debüteerinu valmis uueks rolliks.

Seermann alustas käsipalliga lasteaias, sest ala oli juba haaranud kaks vanemat venda ja lasteaiarühmastki käis paar poissi trennis. Indrek Lillsoo ja Eduard Makejevi juures algtõed saanuna jõudis Seermann 2019. aastal Eesti noortekoondisega käia ka kuni 17-aastaste Euroopa lahtistel meistrivõistlustel Göteborgis.

„Eesti koondis on alati mu eesmärgiks olnud ja kui jaanuaris kutsus Thomas Sivertsson mind rahvusmeeskonna talendilaagrisse, olin positiivselt üllatunud. Kogunemisel oli väga hea kambavaim ning see süstis veel enam enesekindlust tulevikupüüdlustesse,“ kinnitas Seermann, kellele meeldib moto „eesmärkideta unistused on lihtsalt unistused“.

Seermann on karjääri jooksul mänginud platsil pea kõigil positsioonidel ja peab seda kasulikuks: „Ilmselt on minu põhikoht vasaksisemisena, aga universaalsus on tänapäeva käsipallis vajalik. See annab treeneritele rohkem võimalusi ja kui satun teisele positsioonile, tean juba kogemusest, kuidas seal mängida.“