Millised on aasta suurimad kordaminekud Harjumaal?

Vaadates tagasi aastale 2015, sooviksin ma seda aastat nimetada suurte visioonide aastaks. Sel aastal oleme näinud lennukaid mõtteid saamas reaalsuseks. Unistada tuleb suurelt kuni ühel hetkel tajud, et unistusest on saamas käegakatsutav reaalsus. Me oleme teinud tööd selle nimel, et Harjumaa areneks ja oleks eeskujuks kogu Eestile. Kindlasti võime nimetada üheks kõige olulisemaks kordaminekuks Tallinna ja Helsingi vahelise tunneli püsiühenduse tasuvuse eeluuringu lõpetamist aasta alguses ning uue suuremahulisema uuringu jaoks raha taotlemist aasta lõpus. Üha kasvavad transpordivood kahe riigi vahel annavad põhjust uute ja paremate lahenduste otsimiseks.

Mul on hea meel, et tänaseks oleme valmis edasi uurima neid võimalusi, mida kahe riigi tugevam ühendamine endas peidab. Juba uue aasta esimestel päevadel allkirjastan koos partneritega teiselt poolt lahte ja meie pealinna esindajatega ning mõlema riigi ministritega hea tahte memorandumi tunneli edasisteks uuringuteks.

Veelgi enam, oleme edastanud uue rahastustaotluse Kesk-Läänemere Programmile, et saada Euroopa Regionaalse Arengu Fondist toetust püsiühenduse täiemahuliseks tasuvusuuringuks, mis käsitleks tunneli rajamist põhjalikumalt, detailsemalt, viies läbi uuringuid, mis tagaksid meie unistuse elluviimise võimalikkuse.

Kas Rail Balticu trassi võib nüüd lõplikult paikanihutatuks lugeda?

Pisut enne jõule saatsime Rail Balticu trassiplaneeringu kooskõlastamiseks kohalikele omavalitsustele, ministeeriumitele ja ametiasutustele. Kui kooskõlastusring on läbitud, siis saame edasi juba liikuda avalikule väljapanekule. Trassi lõplik kehtestamine on tõenäoliselt 2016. aasta suvel või hiljemalt sügise alguses. Täna me räägime trassikoridorist, mis on põhimõtteliselt paigas. Raudteetelg võib projekteerimise faasis muidugi veel pisut muutuda.

Tahaksin veel rõhutada, et sooviga juhtida tähelepanu regionaalrongiliikluse tähtsusele, oleme kajastanud ka võimalikke peatuskohti kohalike elanike vajaduste rahuldamiseks oma maakonnaplaneeringus. Samale teemale on tähelepanu juhtinud ka Rootsi ja Soome kolleegid oma raudtee ehitamise kogemusi jagades. Nende hinnangul oleks ilma kohaliku rongiliikluseta olnud raske tulevikus põhjendada, miks ja kellele seda raudteed ehitati.

Lõpliku trassi valiku puhul ei olnud vähem tähtis trassi parem sobivus kohaliku rongiliiklusega, kuna pikemas vaates hakkab uus Rail Balticu raudtee teenindama ka Tallinna-Pärnu suunda. Kohalikust rongiliiklusest on huvitatud nii omavalitsused kui ka elanikud, lisaks võidaks kohalike kogukondade elavnemisest kogu Eesti riik.

Rail Balticu puhul peame me vaatama ka selle seotust Tallinna-Helsingi tunneliga. Tänane tegelikkus on kahjuks selline, et Tallinn on maismaad pidi Euroopa keskmest ajaliselt kõige kaugemal asuv ja kehvemini kättesaadavam pealinn Euroopas. Rail Baltic küll avab uued perspektiivid, kuid Tallinn lõppjaamana ei ava selle kiirraudtee täit potentsiaali. Raudtee viimine Soomeni tähendab, et saame ühendada kogu Euroopa ja Läänemere ühtsesse raudteevõrku ja Kesk-Euroopa turud tulevad meile lähemale. Eestlaste jaoks on oluline, et tööturg ja majandusruum saab ühiseks.

Näiteks meie lõunanaabrid said Rail Balticu trassikoridorile kõigi omavalitsuste heakskiidu, mida rahvusvaheline kiirraudtee läbib. Kohalike elanike ja omavalitsuste esialgne vaenulik suhtumine kiirraudteeprojekti on muutunud ning inimestele on edukalt selgitatud, millist kasu selline ühendus nende riigile pakub.

Kas haldusreform on nüüd tõsiselt käivitunud või peab maavalitsus riigi käepikendusena rakendama peale 2017. aastat sundliitmist?

Ma usun, et iga algus on raske, kuid meil on Saue näol olemas hea eeskuju. Eelkõige ma tahangi kiita neid omavalitsusjuhte, kes on teinud algust läbirääkimistega ja oma naabritele kosja läinud. Meie sihiks peavad olema võimekad omavalitsused, mis pakuvad heal tasemel avalikke teenuseid oma elanikele ja on asjatundlikult juhitud.

Kuid reform ei tohi piirduda üksnes piiride nihutamisega, vaid ühinemise keskmes peab olema inimene. Keegi meist ei taha tunnetada piire ja me peame arvestama oma inimeste igapäevast liikumist ja vajadusi. Samas peavad piirid kulgema loogiliselt, ja nagu kõigi reformide puhul, on eelnevalt vaja teha korralik kodutöö.

Samamoodi ei tohiks me alahinnata ka kogukonna rolli elukeskkonna kujundamisel – inimesed vajavad väljundit ja võimalust kodukohas kaasa rääkida.

Mida arvate Harjumaa kasvust – kui Harjumaaga liituks näiteks Nõva kant ja Lahemaa?

Harju maavanemana ei ole mul midagi selle vastu, kui meie maakonnas tekiksid suuremad omavalitsused. Olen ka varasemalt öelnud, et 15 maakonda on Eesti riigi suurust arvestades liialt palju ning piisaks 4-6 suuremast maavalitsusest või regioonist. Hetkel on otsustamine omavalitsuste endi kätes. Esmalt peavad nad alustama läbirääkimisi oma naabritega ning seejärel välja selgitama, milline on nende arvamus võimaliku liitumise osas. On ainult tervitatav omavalitsuste initsiatiiv otsida selle saavutamiseks erinevaid lahendusi ja võimalusi.

Kas riigigümnaasiumide rajamise kavandi võib edukalt lõppenuks lugeda?

Riigigümnaasiumite rajamise kavandit tuleb vaadata kindlasti koos haldusreformiga, võttes arvesse lisaks Harjumaa eripära pealinnaregioonina. Minu hinnangul on Geomedia teinud koolivõrku analüüsides väga head tööd. Analüüsi koostamisel käsitleti väga olulisi punkte, et saada täielik ülevaade olukorrast. Analüüsi aluseks on gümnaasiumiastme õpilaste arv, õpiränne, liikumiskeskkond ja koolide kättesaadavus ühistranspordiga. On oluline, et lapse teekond kooli ei kujuneks väga pikaks ja see oleks meie noortele ka võimalikult ohutu. Mis on kõige tähtsam, noored inimesed tahavad olla koos ja omavahel suhelda. Samas kutsuvad neid ka suurlinna tuled ja on loogiline, et noored koonduvad suurematesse keskustesse. Kindlasti peame me arvestama ka elanike arvu prognoose.

Teie soov algavaks aastaks?

Ma tahan tänada kõiki Harju maavalitsuse koostööpartnereid: Harjumaa omavalitsusi, Harjumaa Omavalitsuste Liitu, politsei- ja piirivalveametit, päästjaid ja Kaitseliitu, kelleta poleks Harjumaa tähtsündmust – Maakaitsepäeva, lisaks Harjumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskust ja kõiki teisi, kellega oleme sisukat koostööd teinud. Tugev koostöö viib meid eesmärkidele. Kuid kõigi eesmärkide saavutamisel on mulle suureks abiks olnud kogu maavalitsuse tegus ja töökas meeskond. Aitäh teile.
Soovin kõigile julgeid unistusi ja vägevaid tegusid. Loodan, et kõigil meil jätkuks rõõmu, lootust ja armastust nii saabuvaks aastavahetuseks kui argipäevaks.