Aastavahetusel oli põhjust rõõmustada Raasiku valla suusasõpradel, sest senise üsna algelise lohisti asemel, millega suusaradu tasandati, on nüüd Saksamaal valmistatud spetsiaalne masin. Ilmet võtab ka uisuväljak, millega omavalitsusel on suured plaanid.
Aave Transport OÜ Raasiku vallas Järsi külas on nime järgi transpordiettevõte, kuid selle juures tegutseb ka Aave Spordiklubi MTÜ.
“Jalgrattasõit, enduro, suusatamine, matkamine, jooksmine,” loetleb spordiklubi juhatuse liige Vello Teder liikmete harrastusi.
Aastaid aeti klubi suusaradu sisse üsna algelise ATV või auto taha kinnitatud lohistiga, mille Teder oli ise käsitööna nelikanttorudest ja metall-lehtedest kokku keevitanud.
Suusarõõmu nimel
Nüüd astuti samm edasi ja soetati kasutatud Kässbohreri lumerajamasin. “Antud eksemplar on toodetud veel Lääne-Saksamaal,” selgitab Teder. See tähendab, et kaheksakümnendatel.
Lumerajamasin läks maksma 15 000 eurot, millest kaks kolmandikku saadi Leader projekti kaudu, ülejäänud kolmandik Raasiku vallavalitsuselt. “Meil uuema peale hammas ju ei hakka. Tuttuute lumerajamasinate hinnad algavad 120 000 eurost,” selgitab Teder.
Seni Soomes kasutusel olnud lumerajamasina vahendas Aave Spordiklubile Karula ettevõtja Valev Sisov. See toodi Raasiku valda treileril, praegu paikneb masin Aave Transpordi garaažis.
Lumerajamasin on 2,6 tonni raske. Ehkki spidomeeter lubab kiiruseks kuni 50 kilomeetrit tunnis, tehakse sellega rada viis korda aeglasemalt. Raja laiuseks tuleb 2,3 meetrit. Selle vasakul pool saab sõita uisusammu, paremal pool on suusajäljed klassikasõidu tarbeks.
Teder on uue masinaga sisse sõitnud 2,5 kilomeetrit suusarõõmu Aruküla terviseradadel ning 700 meetrit Raasiku põhikooli staadionil.
Mehe arvates võiks suusaradu vallas olla kaks korda rohkem ehk seitse kilomeetrit. Täiendavate radade sissesõitmisel on aga omad probleemid.
“Siin on raudtee, eramaad. Peaks iga inimese käest luba küsima, et mis ta põllule külvatud on jne. Ei ole Raasiku vallas maratoniraja tegemise peale üldse mõelnud. Arvestades seda, et kui ei ole suusakeskust, siis milleks? Lihtsam on käia maratonil Alutagusel,” arutleb Teder.
Jääsport üha populaarsem
Aruküla staadionil teeb uisuväljakule jääd Sander Kesküla, kes on ameti poolest staadioni meister. Esimene jää valmis Austriast 30 960 euro eest ostetud WM Ice Technicsi jäämasinaga enne jõule. Ostusumma tasus täies ulatuses Raasiku vald.
1998. aastal toodetud jäämasina veepaak mahutab 1,5 kuupmeetri vett, lumemahuti 3,4 kuupmeetrit lund. Masin puhastab ja kastab väljaku jääd 5–7 minutit, sahaga puhastades ja voolikuga kastes võtaks kogu protseduur aega vähemalt kaks tundi.
Uisuväljak vajab vähemalt viie sentimeetri paksust jääd. Et jäämasin teeb korraga pool sentimeetrit jääd, tuleb uisukõlblikkuse saavutamiseks väljak kümme korda üle sõita.
Raasiku Valla Spordi juhataja Kadri Kesküla sõnul on uisuväljaku betooni sees ka torud külmutusseadmete jaoks, aga seni puudub kompressor, mis torudesse külma toodaks. “Selle aasta eelarvesse on meil planeeritud 224 000 eurot jääväljaku kompressori soetamiseks, ehituseks ja elektriühenduse loomiseks,” selgitab ta.
Mõtteid on ka uisuväljaku katmiseks katusega. Kadri Kesküla sõnul on huvi jääspordi vastu nii suur, et Aruküla uisuväljakul on pidevalt 20–30 inimest, väljakut soovitakse hokitreeninguteks broneerida nii Tallinnast kui Kehrast.
Kus saab Harjumaal suusatada ja uisutada?
ANIJA VALD: Kõrvemaal 0,6-, 2,1-, 5- ja 19-kilomeetrised suusarajad, Aegviidus 1-kilomeetrine suusarada. Uisuväljak on Kehra staadioni puhkealal.
JÕELÄHTME VALD: Loo alevikus 0,5-kilomeetrine ja Neeme kergliiklusteel 1,6-kilomeetrine suusarada ja Jõelähtme Golfi territooriumil 5,3-kilomeetrine suusarada. Uisuväljakud on Loo kooli ees parklas ja Kostiveres töökoja tagusel platsil.
HARKU VALD: Rannamõisa maastikukaitsealal 8-kilomeetrine, Vääna külas 3-kilomeetrine, Rannamõisa lasteaia läheduses 3-kilomeetrine, Murastes 2,5-kilomeetrine, Vääna-Jõesuus 1,5-kilomeetrine, Kumnas 1,2-kilomeetrine, Harkujärvel 0,6-kilomeetrine ja Alasniidul 0,3-kilomeetrine suusarada.
KEILA LINN: Terviseradade alal 3-, 5- ja 7-kilomeetrine suusarada.
KIILI VALD: Vaela terviserajal 1,4-kilomeetrine, Kangru alevikus 1-kilomeetrine ja Kiili gümnaasiumi juures 1-kilomeetrine suusarada. Uisuväljak on Kiili alevikus.
KOSE VALD: Lauluväljaku kõrval Aasumäe metsatukas 3-kilomeetrine suusarada. Uisutatakse külmunud Pirita jõel, Paunküla veehoidlal ja Rõõsa järvistu järvedel.
KUUSALU VALD: Kolgakülas 1-kilomeetrine ja 3-kilomeetrine, Kuusalus koolimaja juures 0,5-kilomeetrine, Kuusalu taga metsas 2-kilomeetrine suusarada. Uisuväljak on valmimas Kiius.
LOKSA LINN: Loksa staadionil 0,4-kilomeetrine, Nõmme linnaosa parkmetsas 1,5-kilomeetrine suusarada.
LÄÄNE-HARJU VALD: Harju-Risti terviserajal 1-kilomeetrine, Vasalemma terviserajal 1,9-kilomeetrine ja Padise terviserajal 6-kilomeetrine suusarada.
MAARDU LINN: Suusaradu ei ole. Uisuväljakuna kasutatakse Kellamäe pargi tiiki.
RAASIKU VALD: Aruküla tervisradadel 2,5-kilomeetrine ja Raasiku põhikooli juures 0,7-kilomeetrine suusarada. Uisuväljak on Aruküla põhikooli juures.
RAE VALD: Jüris 5,4-kilomeetrine suusarada. Uisuväljak valmib Vaida kooli kõrval.
SAKU VALD: Lasketiiru teelt algavad 2-, 2,7-, 3,5-, 7- ja 10-kilomeetrised suusarajad.
SAUE VALD: Saue linnas Sarapiku terviserajal 1,3-kilomeetrine, Nurme külas Alema terviseradadel 1,5- ja 3-kilomeetrised suusarajad.
VIIMSI VALD: Karulaugu terviserajal 2,6-kilomeetrine, Tädu terviserajal 2,6-kilomeetrine ja Rohuneeme terviserajal 1,5-kilomeetrine suusarada. Lisaks Viimsi mäepark 250-meetrise nõlvaga. Uisuväljak on rajamisel mäepargi juurde.