Eestis on tuumaenergia kasutuselevõtu üle arutletud vähemalt 15 aastat – kui mitte kauem. Mingile otsusele pole seni jõutud. Nüüd on valitsuse moodustatud tuumaenergia töörühm välja pakkunud neli tuumajaama asukohta.
Reelika Runnel. Vastab tuumaenergia töörühma koordinaator Reelika Runnel. Millised on need piirkonnad, kuhu oleks tuumajaam potentsiaalselt võimalik rajada?
Analüüsis joonistus esmalt erinevate kriteeriumite põhjal välja rannikuäärne vöönd 15 piirkonnaga, mida analüüsiti täiendavalt sotsiaalmajanduslikust vaatest. Sõelale jäi neli piirkonda – Loksa, Toila, Varbla ja Kunda – kuhu tuumajaama rajamine omaks sotsiaalmajanduslikult kõige positiivsemat regionaalset mõju. See ei tähenda tingimata, et tulevikus ühte neist piirkondadest tuumajaam rajatakse.
Juhul, kui riik otsustab jaama rajada, tuleb perspektiivseid asukohti hinnata detailsemate kriteeriumite alusel, mille käigus võivad selguda täiendavad välistavad asjaolud. Seetõttu ei ole enne täpsemaid analüüse võimalik koostada tuumajaama rajamiseks sobivate piirkondade pingerida.
Harju Elu lugejat huvitab ennekõike, milline on Loksa linna ja selle lähiümbruse potentsiaal tuumajaama rajamiseks?
Sotsiaalmajanduslik analüüs näitab, et kõige positiivsem mõju oleks jaama rajamisel pealinnast kaugemale kahanevatesse ja madalama sissetulekutega elanikkonnaga piirkondadesse. Loksa piirkonna (omavalitsustest Loksa linn, osaliselt Kuusalu vald) elanike sissetulek jääb oluliselt alla Eesti keskmise ning sealne maksumaksjate arv kahaneb.
Sõelale jäi neli piirkonda – Loksa, Toila, Varbla ja Kunda – kuhu tuumajaama rajamine omaks sotsiaalmajanduslikult kõige positiivsemat regionaalset mõju.
Suurusjärgus 1200 tööealise ja noorema elaniku juurde tulemine jaama töötajaskonna näol suurendaks oluliselt omavalitsuste demograafilist jätkusuutlikkust. Ligikaudu kahekordse Eesti keskmise palgaga töökohtade lisandumine piirkonda avaldaks positiivset mõju ka omavalitsuste maksutuludele.
Kuidas mõjuks tuumajaama tulek kinnisvara arengule ja hindadele piirkonnas?
Kuna vaba kinnisvara potentsiaal on kohapeal minimaalne, tuleks töötajaskonna ja nende perede majutamiseks piirkonnas tegeleda suuremahulise kinnisvaraarendusega, millel oleks omakorda majanduslikult soodne, piirkonda ergutav mõju. Samuti avaldaks kahaneva elanikkonnaga omavalitsuste haridusvõrgule positiivset mõju – lisanduvad lasteaia- ja koolilapsed, see võimaldab kohapeal haridusteenused säilitada. Samuti suurendaks potentsiaalselt lisanduv elanikkond erateenuste pakkumist.
Kuidas mõjutaks tuumajaam kohalikku majandust?
Sarnaselt teiste väljatoodud kolme piirkonnaga on Loksa vahetus läheduses (kuni kuus kilomeetrit) olemas tööstusala, mille puhul võib eeldada teatavat sünergiat – elektri otseliin, jääksoojuse kasutamine tööstuses ja keskkütteks. Ka paikneb Loksal kaubasadam, see tähendab, et on väga head võimalused merevedudeks. Tuumkütuse transport alale on võimalik, kombineerides vajadusel mere- ja maanteetransporti.
Millised ohud tekivad piirkonnale?
Loksa piirkonnas puuduvad inimtekkeliste ohtudega seotud kaalutlused – suurõnnetuse ohuga ettevõtted, radarite ja lennuväljade puhvrid, gaasitorustikud ja nende piiranguvööndid, tankerite liiklemisalad jäävad vähemalt 15 km kaugusele. Ka on Loksa puhul kattumine rohevõrgustikuga väga väike ja alal leidub vaid üksikuid kaalutluskohana käsitletavaid kaitsealuste liikide leiukohti.
Värner Lootsmann. Fotod Ülo Russak Vastab Loksa linnapea Värner Lootsmann. Millised oleksid teie arvates perspektiivsed kohad Loksal ja selle lähiümbruses?
Nimetaksin esimesena endise Loksa laevaremonditehase. Kunagi, nõukogude ajal töötas ettevõttes 1000 töölist. Kui taanlased ettevõtte omandasid, jäi tööle 700. Nüüd töötab seal tegutsevas firmas ehk sadakond töölist. Territoorium, mis ettevõttel kasutada, on aga 20 hektarit koos kõigi kommunikatsioonidega. Isegi sadam on olemas.
Teine koht, mille välja tooksin, on endine sõjaväelinnak Suurpeal. Praegu on see lagastatud paik, kus midagi ei toimu. Ka Suurpea jääb Hara lahe äärde. Hara lahes, mille sügavus on 90 meetrit, sõitsid omal ajal nõukogude allveelaevad.
Kas Loksa linnavalitsus on arutanud tuumajaama võimalikku rajamist Loksale või selle lähiümbrusse?
Seda ei ole arutanud ei Loksa linnavalitsuses ega volikogu. Nii et ka mina võin öelda – see, mis ma rääkisin, on minu isiklik arvamus, mitte omavalitsuse ametlik seisukoht. Kodanikuna aga arvan, et tänapäeva tuumajaamade tehnoloogia pole ei inimestele ega keskkonnale ohtlik. Nii et ootame siin Loksal esmalt valitsuse põhimõttelist otsust, kas tuumajaam Eestisse üldse tuleb. Otsus peaks tulema järgmise aasta lõpuks.
Kui me praegu hakkaksime linnavalitsuses arutama tuumajaama rajamist, siis kütaks see üles asjatuid kirgi. Kindlasti leidub inimesi, kes oleksid kohe tuumajaama rajamise vastu, hakkaksid allkirju korjama. Seda pole vaja. Ootame riikliku seisukoha ära, siis tegutseme.
Vastab tuumaenergiaga tegelev Fermi Energia. Kuidas kommenteerite riigi poolt välja valitud võimalikke tuumajaama asukohti?
Meie oma töös keskendume jätkuvalt Virumaa asukohtadele, mis tulid ka meie enda asukohauuringutest potentsiaalselt sobivatena välja. Need asukohad on riigi poolt tuvastatud piirkondades samuti sees.
