Valitsus kinnitas eilsel istungil, et kuue haldusreformi erandi ning iseseisvalt jätkavate omavalitsuste hulgas on ka Loksa linn. Seega ei sundliideta omavahel Kuusalu valda ja Loksat.

Loksa linnapea Värner Lootsmann ütles Harju Elule, et juba haldusreformi seadusesse oli sisse kirjutatud, et valitsusele jääb ikkagi viimase sõna õigus. „Seda kinnitas ka Riigikohus, kus Loksa linn koos 28 teise omavalitsusega haldusreformi seaduse hagejaks oli,“ märkis ta.

„See ei tähenda, et Loksa elanikud kellegagi ühineda ei taha. Kuigi oleme kindlad Loksa linna haldussuutlikuses, näeme oma tulevikku ikka Lahemaa valla koosseisus,“ lisas Loksa linnapea.

Neli varasemat ühinemisettepanekut üle Eesti otsustas valitsus saata piirkondlikesse komisjonidesse täiendava arvamuse saamiseks 28. juuniks. Muuhulgas soovib valitsus täiendavat arvamust Keila linna ühendamiseks nelja Lääne-Harju omavalitsusega. Need oleksid Keila, Padise ja Vasalemma vald ning Paldiski linn.

19. mail arutas Põhja-Eesti piirkondlik komisjon võimalikku sundliitmist. Siis tehti valitsusele ettepaneku jätkata Lääne-Harju kahe linna ja kolme valla haldusterritoriaalse korralduse muutmise menetlusega. Põhjuseks toodi see, et omavalitsused ei ole esitanud menetluse lõpetamiseks piisavalt kaalukaid põhjendusi ühinemisega kaasneva negatiivse mõju kohta.

Viie Lääne-Harjumaa omavalitsuse sundliitmisega moodustub 23 000 elanikuga ning 655-ruutkilomeetrine hiigelvald. Keila linnas on veidi alla 10 000 elanikku ning seega on sundühendamise alampiiriks loetav 5000 elaniku piir peaaegu topelt täis. Loksa linnas elab veidi alla 2700 inimese.