Kui varem peeti lapse saamist loomulikuks elu osaks, siis nüüd on see tihti teaduse, tehnoloogia ja elukorralduse küsimus. Eestis sünnib ligi 4% lastest kehavälise viljastamise teel. Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) viljatusravikeskuse abiga on sündinud üle 3700 lapse.
Viljatusravi on uus normaalsus
Viljatusravi ei ole enam tabu – see on muutunud osaks pereplaneerimisest. Kui varem peeti kunstlikku viljastamist viimaseks võimaluseks, siis nüüd kasutatakse viljatusravi ka ennetavalt. Näiteks 2024. aastal külmutati ITK-s 605 munarakku. Naiste otsus seda teha tuleneb enamasti bioloogilise kella tiksumisest, partneri puudumisest või meditsiinilisest vajadusest, näiteks enne viljakust kahjustavat ravi.
Sugurakkude säilitamisel ei ole seadusega määratud ajalist piirangut. ITK-s kehtib kokkuleppeline 12-aastane säilitusaeg. Eduka raseduse võimalus sõltub naise vanusest külmutamise hetkel ja tervislikust seisundist.
FOTO: Raigo Pajula Sperma külmutamine: kindlustus tulevikuks
Ka sperma külmutamine on muutunud tavapäraseks. Peamiseks põhjuseks on onkoloogiline ravi – patsiendid soovivad enne keemiaravi säilitada oma viljakuse. Samuti külmutavad spermat noored mehed ennetavalt või mehed, kes ei saa viljastamise hetkel kohal olla. Harvadel juhtudel pöörduvad kliinikusse ka soolise ülemineku protsessis olevad patsiendid, kes soovivad säilitada võimaluse tulevikus bioloogiline laps saada.
Kuigi vaid 10–15% külmutatud spermat hiljem kasutatakse, pakub see inimestele psühholoogilist kindlust. Umbes viiendikul patsientidest on vaja ka munandibiopsiat, et spermatosoide kirurgiliselt kätte saada, eriti azoospermia korral. Pärast vasektoomiat saab spermat samuti biopsia abil kätte, kui elusituatsioon muutub.
Viljatusravis on naistele seatud vanusepiir – ravi on lubatud kuni 50. eluaastani, toetust saab kuni 40. eluaastani. Meestele sellist piirangut ei ole. Kuigi riik toetab paljusid protseduure, on ravikulud paljudele peredele märkimisväärne väljaminek. Doonormaterjalide eest tuleb tasuda alati ise.
Tervisekassa rahastab sugurakkude külmutamist meditsiinilistel põhjustel – kuni 35-aastased naised ja kuni 40-aastased mehed saavad toetust.
Teaduse areng toob uusi võimalusi – embrüoloogia laborites on paranenud tehnoloogiad, näiteks embrüoskoobid ja inkubaatorid. Tulevikus võib tehisintellekt aidata valida edukamaid embrüoid. Katsetatakse ka munasarjakoe ja isegi emaka kasvatamist laboris. Need arengud on alles algusjärgus ja vajavad põhjalikku eetilist hindamist.
Ühiskonnas kerkivad olulised küsimused: kas viljatusravi peaks olema kõigile kättesaadav? Kas riik peaks rohkem panustama või jääb see inimese enda vastutuseks?
Üks on kindel – viljatusravi ei ole enam erand, vaid osa uuest normaalsusest.
