Vana-aasta eelviimasel päeval pärjati maakonna ballil Harjumaa Kultuuripärli tiitliga Heli Sepp. Tema kultuuri- ja muusikatöö Kosel on suure haardega, hõlmates kollektiive, soliste ning kooliõpilasi kodukandis ning kaugemalgi.

Värske kultuuriala tunnustatu vastas Harju Elu küsimustele kultuurist, muusikast ning kohalikust elust.

Mida tiitel teile tähendab ning kellele oleksite selle ise andnud?

Tiitel tähendab tunnustust, et sind on märgatud ja sinu tegemised on kellelegi olulised olnud. Harjumaal on väga palju tublisid tegijaid. Kedagi eraldi välja tooma hakata on liiga keeruline. Arvan, et muusikaõpetajatele on kõige suurem tunnustus lauljate säravad silmad ja tahe koos musitseerida.

Milliste kooride-kollektiivide-õpilastega praegu tegelete?

Kose gümnaasiumis juhendame koos Anneli Veinbergiga poistekoori, lastekoori, noortekoori. Lisaks on minu hoole all kuuendate klasside lauluringi lapsed ja solistid, kes muusikatunnis minu juures õpivad. Pühapäeviti laulame juba kolmekümnendat aastat Kose kammerkooriga.

Kas ja kuidas muusika õpilasi ja noori huvitab?

Kose gümnaasiumis on lauluhuvilisi noori palju. Kindlasti sõltub palju sellest, mida ja kuidas neile pakkuda. Vajalik on valida jõukohane repertuaar ja eesmärgid, et tunda eduelamust. Laulupeod, kontsertreisid ja laululaagrid on alati stiimul, mille poole püüelda.
Harjumaal oleme juba viisteist aastat vedanud projekti “Rõõm laulust”. Kutsume sinna liituma erinevate väikeste koolide koore, et üheskoos huvitavaid eesmärke ellu viia.
Oleme osalenud rahvusvahelisel Europa Cantat´i festivalidel, korraldanud ühiseid kontsertreise Lapimaale, Gotlandile ja Ahvenamaale.
Poistekooridele on samalaadne ettevõtmine “Vahvad laulumehed”.

Kes neil on lemmikud heliloojatest-laulukirjutajatest?

Lemmikud sõltuvad kooriliigist ja vanusest. Noorematele meeldib laulda vast rohkem Airi Liiva, Riine Pajusaare, Anu Röömeli, Anne Ermasti, Piret Ripsi, Juhan Trumbi jne laule.
Suurematega oleme enam laulnud Olav Ehala, Priit Pajusaare, Pärt Uusbergi, Rasmus Puuri teoseid.

Aga teie enda lemmikautorid?

Mulle meeldivad väga paljude erinevate heliloojate teosed. Koorimuusikast on hetkel südamelähedasemad Pärt Uusberg ja Olav Ehala.

Kuidas jõudsite muusika juurde? Kes on teie õpetajad ning nõuandjad?

Kuni viienda klassini käisin väikeses 18 õpilasega Kautjala algkoolis. Laulsime, tantsisime ja näitlesime seal kõik. Igaks jõuluks ja kevadeks kirjutas üks lapsevanem näidendi koos lauludega. Harjutasime alati hoolsalt, sest need jõulu- ja kevadpeod olid kogu külarahvale.
Muusikaga hakkasin tõsisemalt tegelema suhteliselt hilja. Kolmandas klassis alustasin klaveriõpinguid Tallinna Lastemuusikakoolis. Olen tänulik ja õnnelik, et minu klaveri- õpetajaks sai äärmiselt nõudlik ja täpne Debora Geruchmanova.

Viiendast klassist jätkasin õpinguid Tallinna 21. keskkoolis. Minu väärtushinnangute kujundamisele on sealt kindlasti kaasa aidanud suurepärased muusikaõpetajad Vilja Toomi ja Linda Ulla. Rahulikkust ja kindlameelsust andis kindlasti igale õpilasele kaasa direktor Artur Tiki.
Peale keskkooli olin valiku ees – geograafia õpingud Tartus või muusika Tallinnas.
Tallinna riiklikus konservatooriumis olid sisseastumiseksamid enne. Läksin proovima, mis tunne on eksameid teha (Tallinna 21. keskkoolis olid nelja-viielised eksamitest vabastatud. Ainult lõpus tuli kirjand ja üks eksam valikuliselt). Sisseastumiseksamid õnnestusid ja otsustasin, et proovin vähemalt aasta, kas muusikapedagoogika ja koorijuhtimine hakkavad mulle sobima. Minu erialaõpetajaks sai eriliselt huvitav ja värvikas Tiia Ester Loitme. Arvan, et tema nimi ütleb kõik, miks jäin ja lõpetasin 1980. aastal muusikapedagoogi ja koorijuhina.

Olen laulnud Tallinna haridustööliste naiskooris ja Eesti koorijutide naiskooris Ants Söödi käe all. Tema õpetusest on samuti kooritöös palju kasu olnud.
Palju huvitavat on olnud koostöös soome muusikutega ehk siis Soili Perkiö, Satu-Marita Sopanen, Merzi Rajala, Teppo Ali-Mattila

Kas ja kuidas virtuaalilm tõmbab rahvast/noori muusikategemise juurest ära?

Kindlasti see mingil määral mõjutab. Kuid oma lauljate puhul pole märganud, et see muusika tegemisel takistuseks oleks.
Mis jääb Kosel kultuuritegemiseks puudu või on kõik vajalik olemas?

Kosel on väga aktiivne kultuuritegevus ning palju erinevaid kollektiive.

Kuidas elab kultuur väljaspool alevikku? Kas väikesed kohad vajavad head eestvõtjat ning elu vedurit?

Kultuuritegevus kogu Eestis on väga aktiivne. Iga päev on võimalus külastada erinevaid kontserte, etendusi. Sageli on raske valikuid teha, kuhu tahaks ja jõuaks minna.

Ei sõltu koha suurusest – igal pool on vajalikud väga head juhendajad, eestvõtjad. Siinkohal tahaksin välja öelda ühe mõtte, mis on paljude muusikaõpetajatega jutuks olnud. Selleks, et mõista laulupeo ettevalmistuseks tehtavat tööd, oleks tore, kui iga laulupeo dirigent leiaks võimaluse ühe väikese maakooli koorid valmistada ette suureks peoks.

Kas koorijuhid/tantsujuhid/kollektiivide juhid on alatasustatud? On see siis põhjus, et noori ei tule peale?

Kui vaadata Eestit tervikuna, siis proportsioon – töömaht ja palganumber – on küll suures osas paigast ära. Kui noorel on võimalus valida tasuvam eriala, siis nad seda ka teevad.

Harjumaa varasemaid kultuuripärle

2011 dirigent Hando Põldmäe

2012 tantsujuht Ilma Adamson

2013 näitejuht Maie Ramjalg

2014 tantsujuht Maido Saar

2015 dirigent ja pedagoog Taavi Esko

2016 pedagoog Ülle Raud

2017 rahvakultuurijuht Erika Põlendik

2018 kultuurijuht Garina Toomingas