2. juuni õhtul peetakse Viimsi kooli staadionil Harjumaa laulu- ja tantsupidu. Varem Keila linnas toimunud üritus leiab Viimsis aset esmakordselt.
Kolmapäeva hommik kell 9.30 Tallinnas kohviku Seitse C kõrval. Harjumaa Omavalitsuste Liidu kultuurinõunik Ruth Jürisalu surub ajakirjaniku kätt, annab kutse laulu- ja tansupeole ning sõnadega “töövahend ka” pistab pihku mineraaveepudeli.
Ja mineraalvesi on tõepoolest vajalik, sest päike kõrvetab juba nagu ekvaatori all. Mökutamiseks pole mahti – autole hääled sisse ja sõit algab Kiili alevi poole.
Üle 300 kollektiivi
“Meil on registreeritud üle 7000 osaleja. Eks neid natuke pudeneb vähemaks,” arvab Jürisalu rooli keerates. See tähendab enam kui 300 kollektiivi kõikidest Harjumaa omavalitsustest, mõni isegi Tallinnast. Peo eelarveks on omavalitsused kolme aastaga kogunud 100 000 eurot.
“Siiamaani me ju tegime neid Keilas, aga Keila lauluväljakule meie tantsijad enam hästi ära ei mahtunud,” toob naine välja põhjuse, miks Harjumaa laulu- ja tantsupidu peetakse nüüd Viimsi kooli staadionil.
Kiili jõudes helistab kultuurinõunik kunstnik Marge Pervik-Kaalule: “No tere Marge, oled sa kodus? Ma toon sulle mõned asjad, pildid ja teatmiku parandusi.” Mõni minut hiljem on auto kunstniku väravas.
Pervik-Kaal on laulu- ja tantsupeo teatmiku kujundaja. See tuleb eeldatavalt 96-leheküljeline: kolmandik Viimsi vallast, kolmandik peo infot ja kolmandik reklaami. “24. mail läheb trükki, ega palju aega enam ei olegi,” arvab kunstnik. Teatmiku tiraažiks tuleb 10 000.
Pervik-Kaalu koostatud peokutsed – kokku 300 – saabusid trükikojast juba teisipäeval. Tema disainib ka 1000 särki, 300 kingitusepakki ja portsu kleebiseid, milleta rahvaüritus ei saa üle ega ümber.
Kunstniku juurest lahkudes helistab Jürisalu Jaanus Raudkatsile, et need ka vastavalt peo sümboolikale kujundada.
Pool kaksteist saabub päeva üks kulminatsioone – Jürisalu tutvustab laulu- ja tantsupeo korraldustöid Kiili noortekeskuses Harjumaa Omavalitsuste Liidu esindajatele.
Noortekeskuse poksikoti kõrval diaprojektoriga jooniseid näidates jagab Jürisalu näpunäited, kuidas käia ümber lippudega, kuidas liikuda transpordiga, kust saada käepaelad ja toidutalongid.
Ühtlasi lubab naine: “2. juunil vihma ei saja,” mille peale Harjumaa Omavalitsuste Liidu esimees Andre Sepp kostab: “Usaldame siis oma kultuurijuhte.”
Koolikella helinal
“Kui võileiba näed, siis söö,” soovitab Jürisalu ajakirjanikule. Kohvipausi järel lüüakse autole, mis on soe nagu Soome saun, taas hääled sisse ja suund võetakse Arukülale, kus põhikooli aulas on algamas poistekooride eelproov.
Aulas peaks kirjade järgi olema üksteist koori 265 poisiga, aga lapsi on mõnevõrra vähem. “Loomulik kadu. Vaadake ilma, kus nad saavad,” arvab kultuurinõunik.
Kell üks pärastlõunal algab eelproov, millele kultuurinõunik ütleb avasõnad. Ja siis juhtub ime. Täiesti tavaline lastelaul nimega “Koolikell” omandab koorijuht Taavi Esko dirigeerimisel lausa nõidusliku kõla.
“Nendega on raske, aga väga huvitav. Kui nad laulavad, siis kogu südamest,” arvab Esko oma hoolealuste kohta. Silma hakkab, et kui enamus poistest pingutavad tooli peal istudes, siis Aruküla waldorfkooli omadest mõned laulavad selili põrandal.
“On aeg minna,” ütleb Jürisalu, kui proovi algusest on kulunud 20 minutit. Kell kaks nimelt tuleb olla juba Viimsi koolis, kus laulu- ja tantsupeo üldjuhid arutavad korralduse nüansse.
Viimsi kooli ühes klassiruumidest leiab aset pingeline arutelu, kus viisteist üldjuhti – 14 naist ja üks mees – peo nüanssidele lihvi annavad. Kummardutakse kavade kohale, kus sekundi täpsusega on paika pandud iga laulu ja tantsu kestus. Kõik see kokku teeb 2 tundi 48 minutit ja 10 sekundit.
Üks korraldajatest – Raasiku valla Kalesi külast elav tantsujuht Liina Roop – on arutelule tulnud neljakuuse tütrega. “Ilusti saab kõik tehtud. Kui on selline hea laps, siis on kõik võimalik,” arvab ta.
Kui üldjuhid on tund aega mõtteid vahetanud, minnakse koos Viimsi staadionile, mille kunstmurul pidu aset leiab. “Muidugi oleks tavaline muru kõige toredam, aga tantsijad on tantsinud ka asfaldi peal,” arvab Jürisalu.
Tema sõnul tuleb pealtvaatajate tarbeks ehitada tribüün ja tuua pinke. Ehitatakse veel koorilava, ansamblilava, orkestrilava ja näitemängulava. Need ajutised rajatised püstitatakse ülejärgmise nädala alguses.
Kella viie paiku saabub Jürisalu jaoks rahulikum hetk – koer Tristaniga läheb ta jalutuskäigule. Lõpuks on võimalik ka korralikult einestada. Seni on naine piirdunud kohvi, mineraalvee ja suupistetega.
Järgneb töö kodukontoris arvutiga, teemaks endiselt laulu- ja tantsupeo korralduslik pool. Jürisalu tööpäev lõppeb südaöö paiku – ja see on ühtlasi unerahu algus.
