Kevad on käes ja lausa vägisi kisub tärkavasse loodusse. Millised on toredad matkarajad Harjumaal? Mida ühelt rajalt peale matkamise veel oodata? Milline rada tasuks valida, eriti kui seltskonnas on lapsed?

Tallinna ümbruse puhkealal ja Harjumaal on pika ja kuulsa ajalooga kohti, kauneid mereäärseid alasid, sügavat ja suurt metsa, rabasid ja soid, mis on Riigimetsa Majandamise Keskuse infotahvlite ja teeviitadega tähistatud, nii mõnelgi pool on rajatud laudteed.

Aegviidu külastuskeskus asub Kõrvemaa keskmes ning kohe selle juurest algab ringikujuline 1,5 km pikk Sõõriksoo loodusrada. Rajast 700 meetrit on 1,1 meetri laiune laudtee. Kohe külastuskeskuse ja raja vahetus läheduses on autoparkla ning rada on piisavalt hea pinnase ja laiusega, et oleks võimalik liikuda nii ratastooli kui ka lapsevankriga. Näha saab nii kõdusoometsa kui ka rabamaastikku. Rajal on infotahvel, 13 infoalust ja puhkekoht.

Õpperaja teeb vanematele lastele ja ka täiskasvanutele põnevaks nutimäng, mida on võimalik rada läbides kasutada. Raja alguse väravast leiad QR-koodi, mille abil saab mänguga algust teha.

NB! Rajal ei tohi teha lõket ning on keelatud liikuda jalgrattaga.

Tallinna linna piiril asuv Harku metsa loodusrada (8 km) tutvustab Harku luitestikku, mitmeid metsa- ja sootüüpe ning Harku mõisa koos liigirikka mõisapargiga. Rada on ringikujuline ja jõuab lõpuks alguspunkti tagasi, olles läbitav ka lõikudena, nt Harku mõisani. Raja läbimiseks võib kuluda 3–5 tundi.

Raja alguses on Harku metsa kirdeparkla kümnele autole, Tähetorni tänava ääres parkla sajale autole.

Jussi loodusrada Aegviidu–Kõrvemaa puhkealal on küll tervelt 8 km pikkune ja väga vaheldusrikka maastikuga rada, kuid maastikuvõimeka lapsevankriga on vähemalt Jussi nõmme külastamine imeline kogemus tervele perele. Kogu ringikujulist rada lapsevankriga läbida ilmselt siiski ei saa.

Rada kulgeb tõusude ja langustega ja tervet rada läbi tehes saab sellest üks korralik matkakogemus. Loodusrada läbides möödute kuuest järvest: Mustjärv, Väinjärv, Suurjärv, Pikkjärv, Kõverjärv ja Linajärv. Raja teeb eriti meeldejäävaks ainulaadne kanarbikunõmm.

Puhkekoht, lõkkease ning telkimisala asuvad Väinjärve liivasel põhjakaldal.

Keila-Joa park oma imelise vaatemänguga pakub huvi igas vanuses pereliikmele. Lapsevankri ja ratastooliga on küll ligipääs vaid joa vaatealani, kuid kui liikuda abilisega, siis pääseb ka vaatealale. Juga valgustatakse igal täis- ja pooltunnil alates päikeseloojangust kuni südaööni mõned minutid järjest. Riigipühadel ja muudel pidupäevadel on valgusmäng veelgi kirkam!

Peale 6,2 kõrguse ja 10 meetrit laia joa pakuvad silmailu niidud, orud ja aasad. Pargi territooriumil asub ligi 200 oja. Läheduses asub ka Keila mõis ning vana hüdroelektrijaam.

NB! 16. maist 31. juulini joavalgust nahkhiirte pesitsusaja tõttu ei kasutata.

Majakivi–Pikanõmme loodusõpperada (7 km) Lahemaa rahvuspargis tutvustab Eesti suuruselt kolmandat rändrahnu, Majakivi (kõrgus 7 m, ümbermõõt 32 m), vanu rannamoodustisi, sootüüpide vaheldumist ja Juminda poolsaare metsi. Vaatamisväärsus on Juminda poolsaare kõrge keskosa, kus kunagiste rannavallide ja liivaluidete, metsa- ja sooribade põimumine loob ainulaadse vaheldusrikka maastiku.

Rajal on infotahvlid, 2 km laudteed, suunaviidad, vaatlustorn, kuivkäimla, kaks prügikasti.

Kui mõelda, et üleliia kaugele Tallinnast sõita ei taha, siis miks mitte teha ring peale Paljassaarele. Kui alustada Pikakari ranna parklast, siis tervitab lapsi mänguväljak. Pärast randa pääseb laudteele, mis on ka lapsevankriga ilusti liigeldav. Möödudes kahest vaatetornist ja suurtükitorni varemetest on võimalik valida, kas minna tagasi ja teha 3,2 km pikkune Väike-Paljassaare ring või minna ja vaadata üle ka Suur-Paljassaare tipp.

Paukjärve loodusrada (5 km) asub Aegviidu–Kõrvemaa puhkealal ja kulgeb mööda Paukjärve-äärseid oose ning oosidevahelisi orgusid. Vahelduvad erinevad metsatüübid – niiske ja hämar laanemets ning valgusküllane männi-palumets.

Rada on tähistatud kollaste värvimärkidega, seal on 9 huvipunkti ja vaatetorn. Lõkketegemise võimalus on Paukjärve telkimisalal. Kaksiksilla parklas on ruumi 20 autole või neljale bussile.

Kose vallas asuvate Paunküla mägede matkaradade pikkus on 12 km. Siin on ilusate järvede, ooside ja rabasilmade vahel looklevad rajad, millest saab kombineerida eri pikkuse ja raskusega marsruute.

Päeva saab põnevamaks nutimängu mängides, mis käib 3,5 km pikkuse raja kohta. Selle läbimiseks kulub ligi 1,5 tundi. 11 küsimust avaneb vastavalt punktide järjekorrale. Mängimiseks tuleb alla laadida Loquizi äpp. Mänguks vajalikud paroolid ja QR-koodi leiad parkla infotahvlilt või lõkkekohast.

Pääsküla raba külastamiseks ei pea kuigi kaugele minema ja valida saab mitme raja vahel. 3,4 km pikkune ring kulgeb peamiselt mööda pinnasteed, aga saab põigata ka laudteedele. Rada on sobilik nii ratastooli kui ka lapsevankriga läbimiseks. Raja läheduses on ka mänguväljakud. 4 km pikkune ring kulgeb mööda pikemaid laudteelõikusid ning möödub 10-meetrisest vaatetornist.

Laudteed ei ole laiad ja seega ei saa seal vankri ega ratastooliga liikuda.

Nõmmeveski–Liiapeksi matkarada. Fotod Reena Õispuu 

4,3 km pikkune ring möödub samuti 10 m kõrgusest vaatetornist, kuid siin laudteele minema ei pea ning seega sobib see hästi lapsevankrile. Kõige pikem ring on 9 km, mille sirged teed liiguvad mööda Kaitseväe männiku linnaku serva. Ka see ring on vankriga läbimiseks sobilik, kuid mitte nii hõlpsasti, kui ehk sooviks.

Viikingite küla lähistel asuvate Saula siniallikate juures matkates on hea rääkida uskumusest, et allikavesi ravib kõike, ning et tegu on pühapaigaga, kuhu juba ammustest aegadest peale on toodud ohvriande. Allikad mitmuses, sest neid on kokku lausa kolm: Siniallikas, Mustallikas ja Valgeallikas.

Tabasalu loodusõpperada (3,5 km) on Tallinna lähedal Rannamõisa maastikukaitsealal ja kulgeb esmalt mööda pangapealset ning suundub seejärel mööda kivitreppi panga alla, kust tuleb ringiga tagasi raja alguspunkti. Vaatamisväärsustest võib nimetada Rannamõisa panka, Tilgu koopaid, pangametsa, Kakumäe lahte ja Tallinna panoraami.

Rajal on 13 suurt infotahvlit sealsele loodusele iseloomulike koosluste kohta. Peale selle veel mitu infotahvlit puude ja põõsaste liikide kohta. Seda rada ei maksa ilmselt lastega ette võtta, sest looduspargi paekivist loodetrepp on ohtlik. Pangaaluse rajaosa läbimine võib olla raske.

Juhul, kui veetase on kõrge, tuleb raja läbimiseks ronida üle mahalangenud puude ja panga küljest murdunud kivilahmakate.

Ringikujulise aia juures on kolm katusealust laudade ja pinkidega, kolm lahtist lõkkeaset grillrestiga, infotahvlid.

Tondiraba park on justkui matkamine linnast lahkumata. 29 hektari peale mahuvad ära nii metsarajad, 2,5 km jagu rattaradu, mängu-, treenimis- ja ronimisväljakute kompleksid, koerapargid, seiklusrada. Kõikide nende atraktsioonide kõrval on säilinud rohkelt rohealasid ning metsa, kus saab väikestele loodusehuvilistele liikide mitmekesisust tutvustada. Pargi idapoolsest osast leiab kolm silda, millelt saab vaadelda loomi ja taimi nende loomulikus keskkonnas. Üks huvitav vaatlusobjekt on tiigis elutsevad vesilikud.

Tsitre Puude rada (1 km) Kuusalu vallas teeb ringi kunagise Tsitre suvitusmõisa pargis. Sel on palju huvitavat pakkuda nii ajaloo ja pärandkultuuri huvilistele kui ka pargis ja mererannas jalutajatele ja linnuvaatlejatele. Rajal on 29 infotahvlit, mille abil saab tutvuda Tsitre puude ning vana aja lugudega. Infotahvlitel on üle 30 puittaime pildid ja iseloomustused, neilt leiab ka vanu fotosid, kohapärimust ja jutustusi, mis killukesi siin minevikus aset leidnust meie ette toovad.

Tsitre pargi puud on tõeline vaatamisväärsus, eriti põlised paksukorbalised männid ja kehvades tingimustes kõverikeks kasvanud vanad hobukastanid. Raja merepoolses osas asub kunagise Nõukogude piirivalve vaatlustorni asemele rajatud vaatetorn. Tornist saab vaadelda Kolga lahel peatuvaid veelinde.

Mäealuse maastikukaitsealal asuv Tädu loodusõpperada (3,1 km) on suurepärane võimalus teha tutvust Viimsi poolsaare eriilmelise ja rikkaliku loodusega. Üks omanäolisemaid vaatamisväärsusi on näiteks rändrahnudel kasvavad kuused. Tädu 3,1 kilomeetri pikkune õpperada pakub informatsiooni nii siinsete metsaelanike kui ka loodusnähtuste kohta. Raja lõpu lähedal on ka lõkkekoht, kus on võimalik teha tuld ja kinnitada keha.

Viru raba. 

Raja läbimiseks rahulikus tempos kulub 1–1,5 tundi ja see sobib lastega matkamiseks hästi. Rada lõpeb Randvere tee äärses parklas, samas, kus algaski. Tädu loodusõpperaja marsruut on tähistatud puudel rohelise märgisega. Samas lõikub rada kolmes kohas iseendaga, seega tuleb õige tee valimiseks tähelepanelik olla. Raja alguses ning poolel maal on infotahvel kaardi ja üldinfoga, üks lahtine lõkkease ja välikäimla. Parklas on koht kuuele autole.

Anija vallas, Aegviidu–Kõrvemaa puhkeala asuv Uuejärve loodusrada (6 km) on Põhja-Kõrvemaa eriilmelisel ja huvitaval maastikul looklev rada. Näha saab eri metsatüüpe, pinnavorme ning Nõukogude armeest jäänud jälgi. Rada on tähistatud kollaste värvimärkidega, seal on kuus huvipunkti, laudtee, purded, katusealusega laud-pingid ja lõkkekoht.

Valgejärve loodusõpperada (6,5 km) tutvustab Saue vallas asuvat Valgejärve maastikukaitseala ja selle ümber asuvaid loodusväärtusi. Infotahvlitel on Valgejärve kujunemise kaart ja läbilõige ning metsatüüpide tutvustused. Õpperaja algus ja lõpp asuvad Järveotsa järve kaldal RMK Järveotsa lõkkekohas.

Raja alguses on kaart ja üldinfo, rajal on neli infoalust huvipunktide kirjeldustega, vaatetorn, laudtee, puhkekoht, lahtine lõkkekoht ja kuivkäimla. Vaatamisväärsus on Valgejärve järv ja soo, loomade söödakohad, hundiaed, jahikantsel, allikad, tõrvapõletuse ahi.

NB! Märja ja niiske ilmaga on laudtee libe!

Üks osa Oandu–Aegviidu–Ikla matkateest on Viru raba õpperada. See on ka üks lastega perede seas populaarseimatest. Rada on läbitav nii ratastooliga kui ka lapsevankriga alguspunktist vaatetornini kokku 1410 m (800 m killustikukattega jalgtee ja 610 m laudteed). Ratastooliga on võimalik sõita vaatetorni esimesele platvormile. 300 m raja lõpp-punktist edasi liikudes jõuab Kalmeoja lõkkekohani, kus saab teha lõket, grillida ning isegi telkida.

Rada tutvustab Eestile tüüpilist kõrgsoomaastikku ja -taimestikku. Taimestiku ja pinnase hoidmiseks palutakse liikuda vaid laudteel. Jalgrattaga on laudteel sõitmine keelatud. Rajal on infotahvlid, infoalused, laudtee 3,5 km, vaatetorn, suunaviidad, kaks kuivkäimlat, prügikast ja parkla kümnele autole.

Looduses käitumise soovitused

• Püsi rajal ja liigu mööda ettenähtud teid!
• Arvesta tuleohuga metsas ja tee tuld vaid seal, kus tohib. Lahkudes kustuta lõke!
• Arvesta ümbritsevaga – ära riku kaaskodanike rahu ega häiri metsloomi ega linde.
• Lemmikloom on omaniku vastutus!
• Ära pese nõusid veekogus!
• Võta oma tekitatud jäätmed endaga kaasa või viska ettenähtud konteinerisse.
• Mõtle läbi, mida teed ja kuhu lähed, tutvu eelnevalt piirkonnaga (RMK „Loodusega koos“ äpp, kodulehekülg).