Ehkki Siim Leedmaa õpib alles Kose gümnaasiumi 11. klassis, on tal ette näidata auhinnalisi kohti rahvusvahelistelt võistlustelt. Prantsusmaa mainekal Le Mansi kardirajal on ta kahel korral tulnud kolmandaks.
Kose-Uuemõisa noormees istus esimest korda kardirooli 12-aastasena. “Ma alustasin sellises sarjas nagu “talendid rajale”, mis on hobikardi sari. Sealt ma sain suurema pisiku sisse,” meenutab ta.
Kaalukausil oli teisigi spordialasid. “Ma mängisin 7–8 aastat jalgpalli, aga ma lõpetasin jalgpalli kardispordi pärast ära. Ma ei suutnud kahega korraga nii kõrgel tasemel tegeleda,” selgitab ta.
Soov ise otsustada
“Miks ma selle valiku tegin? Kardispordis on hästi palju adrenaliini. Jalgpallis on palju tiimitööd, aga kardispordis saab rohkem endale keskenduda. Rajal teed otsused ikkagi sa ise,” arutleb ta.
Poisi esimene suurem võistlus oli 2014. aasta kevadel Eesti meistrivõistluste etapil Tabasalu kardirajal. Leedmaa sõitis isa ostetud 60-kuubikulise mini mootoriga kardil klassis MINI.
“Pisut kartsin, mitte hullult. Tulin kahekümne sõitja hulgas viiendaks. Mul oli finaalis tehniline rike. Kui seda poleks olnud, oleks poodiumikoht tulnud kohe esimesel võistlusel,” muheleb ta.
Eesti meistrivõistlusteks registreerib end tavaliselt 150 võistlejat. Koos hobisõitjatega on kardisõprade arv mitu korda suurem. Leedmaa võistleb AIX Racing Teamis, mis on üks Eesti suurimaid.
AIX’il on Mõigus garaaž 15–20 kardiautoga. Ehkki Leedmaa hoiab oma masinat kodumaja garaažis, valmistatakse see võistlusteks ette ikkagi Mõigus. Praegu võistleb noormees IAME X30 sarjas.
Leedmaa on tulnud kardisõidus kolmel korral Eesti meistriks ja korra ka Balti meistriks. “Kahjuks sellel kevadel oli Soomes õnnetus ja pärast seda ma ei saanud kaks kuud sõita,” ütleb ta siis.
Leedmaa eelmise aasta märtsis Salbrise kardirajal, mis on samuti Prantsusmaal. FOTO: erakogu Vastu betoonseina
Soome meistrivõisluste esimesel etapil läks Leedmaal esialgu hästi. “Finaalis natuke jäin tahapoole. See oli sillaga rada. Sõidu lõpu poole, viis ringi oli veel sõita, tegi konkurent minuga kontakti. Lendasin suure hooga vastu silla seina. Murdsin käe- ja varbaluu,” meenutab noormees.
Kiirus õnnetuse hetkel oli 94 kilomeetrit tunnis. “Oleks ma raja keskele lennanud, siis oleks mul võinud väga halvasti minna,” räägib ta.
“See oli tegelikult õnnelik õnnetus. Ma olin teadvusel ja tõusin püsti. See oli küll šokiseisundis. Pärast ma enam kahe jala peal püsti seista ei suutnud,” ütleb Leedmaa.
“Kohe pärast õnnetust, kui ma seal kiirabiautos olin, siis ma mõtlesin küll, et kas tõesti peaks lõpetama,” tunnistab ta. Paranemise ajal teiste võistlusi vaadates tuli sõiduisu tagasi aga veel tugevamana kui kunagi varem.
Kui kiiresti kardid ikkagi sõidavad? “Tippkiirus, mis ma sirge peal olen saavutanud, on 128 kilomeetrit tunnis. Selle ma saavutasin eelmisel aastal Prantsusmaal Le Mansi rajal,” ütleb ta.
Hirmu selline kiirus enam ei tekita. “Ma olen juba olukordadega kohanenud ja tajun, mis minu ümber sõidu ajal toimub. Tunnen ennast pigem kindlalt,” arvab noormees.
Edu Le Mansis
Le Mansis ongi Leedmaa nautinud oma senise karjääri kõige suuremat edu. Sealne rada on 1,3 kilomeetrit pikk. Finaalis tuleb teha 25 ringi. 2018. aastal sügisel tuli noormees IAME International Final võistluse kolmandaks. Sama tulemust kordas ta tänavu 14. oktoobril. Saavutus on märkimisväärne, sest Leedmaa võistlusklassis tuleb Le Mansis rajale 140 või rohkemgi kardisõitjat.
Eelmise aasta kohta Le Mansis arvab noormees ise: “See oli minu elu kõige sündmusterohkem sõit. Edu tagasid hea hoog ja õiged otsused rajal. Seal oli sõitjaid, kes läksid väga hulle manöövreid tegema ja riskima. Ma suutsin teiste vead ära kasutada ja ise hea sõidu teha.”
Tänavu tuli kolmas koht Le Mansis kahe inglase – Mark Kimberi ja Ben Barnicoati – sabas. “Ma olin neil kohe järgi. Esimesed viis sõitjat olid finišijoonel põhimõtteliselt kõik koos,” meenutab ta.
Ehkki Le Mansi võistlus on prestiižikas, ei kaasne poodiumile tõusmisega auhinnaraha. Raha võistlustel käimiseks tuleb eeskätt Leedmaa perekonnalt ning perekonna sõpradelt.
Puhkehetk Käinas eelmise aasta juulis Eesti meistrivõistluste ajal. FOTO: Tõnis Krikk Kose gümnaasimi õpetajad suhtuvad noormehe spordiharrastusse mõistvalt. Vajadusel lastakse ta paariks päevaks, vajadusel ka pooleteiseks nädalaks võistlema. “Õpetajad on alati mulle vastu tulnud, leppinud aegadega, millal ma töid järgi teen,” tunnustab Leedmaa.
10. detsembril saab noormees 18-aastaseks. Üllataval kombel selgub, et ta vanuseklass, milleks on senior, ei muutu. Kardisõidu senior võib olla 15, aga ka 30 või 35 aastat vana. Seniorist edasi tuleb mastersi klass veteranidele, kus sõidetakse vanuses 40+.
Kaua on Leedmaal kavatsus kardisõiduga jätkata? “Ma ise arvan, et nii kaua, kuni ma naudin seda,” ütleb noormees pärast mõningast järelemõtlemist.
Samas annab ta mõista, et vormelisse ülemineku aeg on juba mööda lastud. Seda tulnuks teha hiljemalt 16-aastaselt. “On ka neid, kes on länud vormelisse 18-aastaselt,” ei jäta ta siiski päriselt lootust.
