Kodumets on enamasti kohalikele väga tähtsal kohal ja nad seisavad kogu hingest sealse liigse majandamise vastu kaasates erinevaid organisatsioone, kelle siht on loodushoid. Kui aga plaanitav metsa- ja planeerimisseaduse täiendamine läbi viiakse, on edasine otsustusõigus kohalikel omavalitsustel.
Olgu mainitud, et kogukond ja omavalitsus on suures jaos väga erinevad mõisted. Planeeritav seadusemuudatus võib viia selleni, et palavalt oma südamele lähedase metsa eest seisvate kohalike soov metsa hoida metsana, kas seda siis vaikselt majandades või suisa kaitstes, jääbki pelgalt sooviks. Ametnike südameid iga metsatukk paraku nii härdaks teha ei pruugi ja kergekäeliste otsuste langetamine on seda lihtsam.
Omavalitsus ja kogukond ei ole tihti samal meelel
Eesti Metsa Abiks (EMA) juhatuse liikme Helena Eenoki sõnul saab tagajärg olema ilmselt see, et paljud eestimaalased jäävad ilma oma kodumetsadest ja see kõik on seadusega kooskõlas. „See, mis otsuseid tegema hakatakse, sõltub täielikult omavalitsuse ametnike meelsusest. Kuid teame ka lähiminevikust üleriigiliselt juhtumeid, kus omavalitsuse ametnikud ja esindajad on töötanud vastupidises suunas sellele, mida kogukond neilt ootab,“ lisab Helena Eenok.
Kui lugeda eelnõu seletuskirja, siis lõpuosas on välja toodud punkt „seaduse mõju“, kus seisab: „Muudatusega kaasneb positiivne sotsiaalne mõju kohalikule kogukonnale, kuna see annab võimaluse kohaliku omavalitsuse tasandil kokku leppida, millised metsaalad on kohaliku kogukonna jaoks olulised ja väärtuslikud ning mille majandamisel nad soovivad kaasa rääkida.“
Eenok leiab, et seadusemuudatus toob kaasa aga paraku selle, et kogukonna soovid ja otsused enam rolli ei mängi, sest olgugi, et juriidiliselt peaks omavalitsus kogukonda esindama, siis reaalsus on see, et ametnikud pahatihti kogukonna heaolu eest ei seisa.
Kohalike kaasamine peab olema esikohal
EMA on seisukohal, et oluline on tähelepanu pöörata sellele, kuidas kohalikud inimesed on kohalike omavalitsustega üheskoos protsessi kaasatud igas otsustamise etapis. Küsimärgi all on, kas kaasamine ka päriselt toimub ja kas ning kuidas jõuab info inimesteni?
„Riigimetsa majandaja koostab nende alade (kogukonnametsade) kohta metsatööde plaani, mis hõlmab alal läbiviidavaid tegevusi ja hoolduspõhimõtteid ning mis võtavad arvesse metsaala määratlemisel looduse hüvesid ja kohaliku kogukonna vajadusi ning ootusi. Plaan kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega (edaspidi KOV). KOV kooskõlastab koostatud plaani või keeldub põhjendatult selle kooskõlastamisest,“ on kirjas eelnõu seletuskirjas.
Planeeritav seadusemuudatus võib viia selleni, et palavalt oma südamele lähedase metsa eest seisvate kohalike soov metsa hoida metsana, kas seda siis vaikselt majandades või suisa kaitstes, jääbki pelgalt sooviks.
Kui eelnõu läbi läheb, ei ole KAH-alade raiete osas kaasa rääkimise võimalust kellelgi, peale kohalike omavalitsuse ametnike. Ette on nähtud, et KAH-alad määratakse ära üldplaneeringus või põhjendatud juhtudel planeeringut koostamata.
„Ära on unustatud see, et sageli ei pruugi kohaliku omavalitsuse ametnikud olla selles vallas pädevad ning kogukonna kaasamisega läheb meil Eestis sageli nii, et kuidagi ei jõua see info selges keeles inimesteni, et nüüd on vaja tegutseda, kui on soov oma armast kodumetsa kaitsta. Kuid mis kaitsmine see on, kui inimesi kaasatakse vaid KAH-alade määramiseks, kuid lageraieplaane hautakse ikkagi kabinetivaikuses,“ selgitab Helena Eenok.
„Peamine on see, et peame leidma ühise meele selles osas, et kogukonnametsades, Eesti inimeste asulalähedastes kodumetsades, me uuendusraieid enam tulevikus ei tee. Need metsad peaksid olema majandatud püsimetsanduslikke võtteid kasutades. Kuna RMK on lubanud püsimetsaduse katsealasid luua ning seda praktikat ka metsamajandamise otsustesse sisse tuua, siis miks mitte seda tehagi kogukonnametsades, kus ühiskonna otsus on ühene – lageraieid sinna ei soovita,“ lisab ta.
Maret Parv, Kliimaministeeriumi metsaosakonna nõunik: seadusemuudatus on positiivne
Kliimaministeerium on seisukohal, et kohalik omavalitsus tunneb oma olusid ja inimesi kõige paremini, lisaks on kohalik omavalitsus saanud kogukonnalt mandaadi enda esindamiseks. KOV-il on paremad võimalused info kohaliku kogukonnani viimiseks. Muudatusena saab KOV alasid ise määrata ning tekib ka kohustus kooskõlastada RMK kaasamisel tekkiv metsatööde plaan.
Seadusemuudatuse mõju on positiivne, lisaks tekib juurde võimalus kaasa rääkida ka alade määramisel. Inimeste arvamust ja hinnanguid metsatööde planeerimisel kogutakse endiselt. Plaanitav seadusemuudatus suurendab kohaliku omavalitsuse huvi ja sidet kohalike metsade vastu, paranema peaks üldplaneeringute kvaliteet, sest pööratakse suuremat tähelepanu metsade funktsioonile ja tulevikuvisioonile.