Killuke Lõuna-Eestit ehtimas Lehetu küla (0)
Article title
Rajatud parkmetsa üks ehe on võimas rändrahn vana mitmesahalise adraga.

Parima maakodu tiitli noppis tänavu Lea ja Riho Kivisilla poolt Saue valda Lehetu külla loodud omanäoline ja avar maakodu, kus on oskuslikult ära kasutatud maastiku eripära. Looduslikku ilmet on püütud niipalju kui võimalik säilitada ning kogu haljastus on mõnusalt maalähedane.

See napp teade Harjumaa Omavalitsuste Liidu kodulehel annab teada parima maakodu omanikest 2023. aastal Harjumaal. „Kõik on õige, looduslähedase oleme püüdnud oma kodu tõepoolest hoida ja kujundada,“ kinnitavad Lea ja Riho Kivisild nagu ühest suust.

Nii see algas

1987. aastal, kui Riho Kivisild Saida sovhoosi peainsenerina tööle asus, tutvus ta peatselt ka lasteaiaõpetaja Leaga, kellega otsustati ühine kodu luua. Ühiselt leiti endile ka pesapaik. Harju KEK oli just valmis saanud kolm ühepereelamut Lehetu külla, üsna metsa äärde. Siin, Lehetu küla servas nüüd see „mõnusalt maalähedase haljastusega“ maakodu seisabki.

Harjumaa 2023 kauneima maakodu omanikud Lea ja Riho Kivisild oma kodumaja ees. 

„Toona olid siin suured metsaveomasinad lõhkunud kogu pinnase,“ meenutab Riho Kivisild kodu rajamise algust. Kodukandist Lõuna-Eestist külla tulnud vend andis nõu – saag sisse, ega päris metsas ka elada saa. Need olidki esimesed tööd – maapinna tasandamine ja metsa harvendamine.

Ajad muutusid, Saida sovhoosist sai erakapitalil töötav põllumajandusettevõte Saida Farm, kus ka Riho Kivisild on osanik. Ühtlasi õnnestus noorel perel ka maad juurde osta, kokku kolm hektarit, ikka sedasama metsa. „Eks me seda metsa siis pargiks, täpsemalt parkmetsaks kujundama hakkasimegi,“ meenutab perepea.

Park ei tähenda aga ainult puid ja muru – park on ka teed ja muu avaliku ruumi kujundus. Nüüdseks on majataguses parkmetsas ka korralikud teed. Pereemal tuli peale lillepeenarde ja aiamaa rajamise hakata aga juba ka laste eest hoolt kandma – neid sündis perre kokku kolm.

Killuke Lõuna-Eestit

„Olen sündinud Lõuna-Eestis. Seal on künkad ja natuke kõrgemad mäed vaheldumas järvesilmadega,“ meenutab perepea kodukanti, kust pärineb mõte parkmetsa keskele rajada tiik, päris väike järveke kohe. Savi, mille kopp tiigist välja kaevas, läks aga ümbruses oleva maa kõrgemaks vormimisele. Nii tekkisid ka künkad.

Kõik see ilu on rajatud aastakümnetega, põhitöö ja peretegemiste kõrvalt. Ilma kellegi sunnita, omaenda tahtmisest ilu luua.

„Nüüd ongi nagu killuke Lõuna- Eestit siin Põhja-Eesti tasandike ja metsade vahel,“ naerab majaperemees. Et suur tiik ennast üksi ei tunneks, on metsa vahel veel tiigike. Kahte veekogu ühendab aga ojaks kujundatud kraav. Pargiteid piiravad nüüd aga kombekad maakivist aiad. „Kivid on kõik Saida maadelt välja korjatud, kohale veetud,“ selgitab peremees.

Ka Lehetu küla servas on nüüd järveke küngastega – nagu Lõuna-Eestis. 

Suur kivimürakas krundi servas, koos väiksematega nagu oinas lambakarjaga, on jäänud tõenäoliselt ehituse aegadest, arvab peremees. Aga rahnude ette, sõidutee äärde on laotud korralik kiviaed, rauast kett kinnitamas võõrale – ära tule, siin on eramaa. „Vahel aga tullakse ikka, laotatakse piknikutekk maha ja…“ on perenaine Lea tõre.

Ilu hoidmine

Et parkmetsal oleks ikka rohkem pargi kui metsa nägu, on kiviaedu ehtimas palju „metallskulptuure“ – vana rehepeksumasina võll, adraterad, looreha metallrattad… Suurel rändrahnul krundi nurgas seisab põllumehe kunagine uhkus – mitmesahaline ader. Kõik see reedab peremehe hobi.

Perenaise huviks on aga aiandus – seda kinnitavad roosipeenrad koos erinevate okaspuudega maja ees. Ja suuremate puude vahele istutatud üksik siberi kontpuu, mis suurepäraselt harmoneerub kaskedega. Pere lemmikpaik on grillimaja pargi sügavuses – kui lapsed külla tulevad, siis kogunetakse tavaliselt sinna.

Metsa all on pilku püüdmas ka omapärane kuivkäimla. Fotod Ülo Russak 

Omaette vaatamisväärsus on ka klaasuksega disainitud kuivkäimla puude all – seest välja näeb, väljast sisse mitte. Kõik see ilu on rajatud aastakümnetega, põhitöö ja peretegemiste kõrvalt. Ilma kellegi sunnita, omaenda tahtmisest ilu luua. „Ka seda kõike korras hoida on üsna aeganõudev, kui selle aga käest lased, siis hiljem on tööd topelt,“ arutleb peremees.

„Aga meile on see rahustav ja meeldiv tegevus,“ täiendab perenaine. Masinamehena niidab Riho Kivisild murutraktoriga korra nädalas muru parajaks, perenaise Lea hooleks on pargiteed – et need umbrohtu ei kasvaks. Ja muidugi roosid ümber maja, need pilgupüüdjad. „Vaja on tahtmist ilu teha ja ilu hoida. Ilumeelt. Siis pole ükski töö liiga raske,“ arvavad Lea ja Riho Kivisild nagu ühest suust.

Konkurss

Harjumaa Kaunis Kodu 2023 nominendid on oodatud tänavu novembris toimuvale Harjumaa aasta tegija tänuüritusele Filmimuuseumisse ning parimaid tunnustab Eesti Vabariigi president.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.