Nagu selgub Harju Elu toimetusse tulnud fotost ja kirjast, jõudis üks džiibimees (aga ehk ka naine?) eelmisel laupäeval Eestimaa ühte kaunimasse, Vääna-Jõesuu randa. Päris mere piirini. Seal võttis tugevam, loodus, ta „rajalt maha“, liiv neelas rattad. Seaduse eiraja sai looduselt karistuse – auto vedas välja kalli töötunniga traktor. Kas aga inimene, kes pole rikkunud ainult looduse seadusi, vaid ka inimese poolt kehetestatud piiranguid meie kaunima ranna kaitseks, ei peaks ka inimvõimu poolt karistatud saama?
Nii küsib toimetusele foto saatnud tundmatuks jääda sooviv valvas kodanik. Harju Elu toimetus esitas sama küsimuse Vääna-Jõesuu randa haldava OÜ Strantum juhile Meelis Härmsile.
Meelis Härms: „Selle foto ja juhtumi alusel peaks loomulikult menetlust alustama politsei, meie fookus on suunatud sellele, kuidas taolisi juhtumeid Eestimaa kõige ilusamas rannas tulevikus vältida. Vääna-Jõesuu ranna haldamisega (koristamine, parkimise korraldamine jm) tegeleb Harku vallavalitsuse ülesandel OÜ Strantum. Luige tee ja parkla osas on asi lihtsam, seal on maaomanikuks Harku vald ning ligipääs randa viivale teele on piiratud füüsilise tõkkega. Eelmise aasta positiivne kogemus näitas seal, et hästi planeeritud parkimise korraldamisega on võimalik ka tippkoormuste juures teeääred sõidukitest puhtad hoida ning ligipääs kohalikele elanikele ning vajadusel päästemasinatele tagada.
2015 rannahooajal oleme eesmärgiks võtnud tagada samalaadne tulemus ka jõesuudmesse viival teel (ja seda kaudu kogu rannaosal, millel ka fotol olev sõiduk “parkis“). Selle rannaosa omanikuks on riik läbi RMK. RMK juhtkonnaga on kokku lepitud, et suvisel tippkoormuste ajal on Strantumil õigus parkimist korraldada ka nendele kuuluval alal, et ei tekiks ummikuid ning et oleks tagatud vaba ligipääs päästemasinatele. Vaatame kindlasti antud ala üle ning vajadusel ja võimalusel paigaldame füüsilised piirded/tõkked vältimaks sõidukite pääsemist rannaliivale. Kahjuks ei saa loomulikult lõpuni välistada, et mõni džiibiomanik ikkagi kuskilt puude vahelt augu leiab ja randa sõidab…”
Põhja prefektuuri pressiesindaja Madis Vaikmaa ütles, et politsei vestles auto omanikuga, kellele selgitati, milles tema rikkumine seisneb ning paluti auto rannast ära viia.
LEILI TUUL
Keskkonnainspektsiooni nõunik
Siin on tegu looduskaitseseaduse nõuete, täpsemalt ranna ja kalda kaitse nõuete rikkumisega ja keskkonnainspektsioon on juhtumiga seoses alustanud väärteomenetlust.
Teade tuli 11. aprillil ka meile ja meie inspektor jõudis kohale hetkel, kui autot välja tõmmati. Auto juures olnud kaks meest ei tahtnud esialgu öelda, kumb neist juhtis. Viimaks üks neist tunnistas, et tema sõitis ja temale andis inspektor ka kutse inspektsiooni tulla. Kokkulepitud ajal ta kohale ei tulnud, aga sellega loomulikult vastutusest ei pääse.
Ranna ja kalda kaitse nõuete rikkumise eest saab määrata rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ehk 1200 eurot.
Veekogude piiranguvööndis sõitmine on probleem, eriti kevadel ja suvel, kui inimesed rohkem looduses liiguvad. Tuletame igal aastal neid piiranguid meelde, aga paraku leidub ikka neid, kes ei tea nõudeid, keda need ei huvita või kes lihtsalt ei hooli.
Veekogude puhul tuleb meeles pidada, et kõigile veekogudele on kehtestatud piiranguvöönd, mille eesmärk on kaitsta rannal või kaldal asuvaid looduskooslusi – taimestikku, linde, loomi – ning säilitada puhkamisvõimalusi.
Piiranguvööndi laius sõltub veekogu suurusest. Läänemere ja meie suuremate järvede – Peipsi, Pihkva, Lämmijärve ja Võrtsjärve – üle 10 ha suurusel järvel või veehoidlal on piiranguvöönd 200 meetrit ning üle 25 km2 suuruse valgalaga jõel või ojal on see 100 meetrit, kõige väiksematel veekogudel on kalda piiranguvööndi ulatus 50 meetrit.
Piiranguvööndis tohib sõita ainult selleks ettenähtud teedel. Erandiks on juhtumid, mis on seotud haljasala hooldustöödega tiheasustusalal, kalapüügiks vajaliku veesõiduki vette viimisega või metsa- või põllumajandustöödega maatulundusmaal.
