Kassituba. Tuba, kus on koos kari kasse. Kus haiseb kassikuse järele. Kus on ärakraabitud jalgadega toolid ja lauad, kari inimpelglikke vigaseid ja nälginud, poolmetsikuid kasse ja kuhu neid aina juurde sigib.

Tegelikult pole eelkirjutatus kübekestki tõtt. Välja arvatud see, et on kasside tuba, õigemini kaks avarat ruumi. Ja need on kasse täis. Aga kassid ei ela sugugi puurides, jooksevad vabalt ringi, vajadusel igaühele ka pehme pesapaik puhkamiseks või peitu pugemiseks. Võimatu on kokku lugeda, kui palju neid loomi siin ringi uudistab.

„Kasse on siin praegu sadakond,“ ütleb MTÜ Loomade Hoiupaik juhataja Larissa Kozõreva. Koeri on kuuekümne ringis, aga nemad on ilusa ilmaga õues. Üks suuremat sorti kass, seljas särav mustvalge kasukas, ronib perenaisele sülle. Teine, kollakavalgetriibuline, üritab ajakirjanikuga tutvust teha, nühib ennast sõbralikult vastu jalga. Ei jälgegi inimpelglikkusest ega metsikust olekust.

„Meil on valdavalt sõbralikud kassid, ei hüppa üksteisele turja ega küünista teineteist. Aga kui ikka küünistavad ja omavahel kaklema lähevad, eks siis tule lahutada, eraldi puuridesse panna,“ räägib perenaine ekstreemsematest juhtudest. Sellestki, kuidas need sada kassi siia sattunud on, ei tee Larissa Kozõreva saladust.

Loomal olgu kiip

„Loomad jõuavad enamikus meieni nii, et inimesed helistavad hulkuva kassi või koera olemasolust, kutsuvad meid välja. Loomapüüdja siis läheb kohale, vajadusel uinutab looma, toob ära. Teinekord toovad ka inimesed ise oma looma siia, et leiaksime lemmikule uue kodu – kui nad ei saa mingil põhjusel enam looma pidada.“ kõneleb hoiupaiga juhataja.

Kui hoiupaika sattunud loom on kiibistatud, siis leitakse loomulikult registri kaudu omanik üles ja eksinud kass või koer tagastatakse. Kui kiipi pole, siis hoiupaigas saab neljajalgne esmalt kiibi, tehakse ka vaktsineerimiskuur. Kui senine omanik kahe nädala jooksul välja ei ilmu, hakatakse loomale uut kodu otsima. Juhataja kinnitusel leiab eksinud kass tavaliselt uue peremehe kolme-nelja kuuga, aga on ka üksikuid, kes elavad loomade hoiupaigas juba mitu aastat.

„Magama me siia sattunud loomadest reeglina kedagi ei pane. Ainult metsikud kassid, kes kujutavad ohtu teistele loomadele või inimestele, nemad saavad süsti. Ja lootusetult haiged või vigastada saanud, näiteks auto alla jäänud,“ kõneleb juhataja ekstreemsematest olukordadest.

Kust tuleb raha?

Et loomade pidamine korralikult ka raha nõuab, seda juhataja ei salga. Raha tuleb annetustest, inimesed toovad toitu.

„Meil on leping 31 omavalitsusega, enamiku Harjumaa omavalitsustega, aga ka Raplamaa ja Järvamaa valdadega ja Paide linnaga,“ kõneleb juhataja. Leping tähendab seda, et kui valla või linna volitatud isik teatab hulkuvast loomast, sõidab loomapüüdja välja, toob koera või kassi hoiupaika. Kui eraisik hoiupaika teavitab, peab ta saama omavalitsuselt kooskõlastuse.

Varsti hakkavad inimesed maakodudesse kolima. See tähendab, et pahatihti võetakse endale siis ka koerakutsikas või kassipoeg seltsiks. Linna tagasi kolides avastatakse aga, et neljajalgset suvist sõpra ei saa linnakodus pidada. Ja suvised sõbrad jäävad suvilasse saatuse hooleks.

„Inimesed ikka kaalugu enne, kui looma võtavad, kas neil on aasta ringi võimalus neljajalgset sõpra enda juures pidada või ainult mõni suvekuu,“ manitseb Larissa Kozõreva loomaihaldajaid.

Ja pakub välja ka võimaluse: kel tõesti vastupandamatu soov loomaga suhelda, võib tulla näiteks loomade hoiupaika koeraga jalutama. Jalutades tuleb aga kõiki hoiupaiga tingimusi täita, samuti peab isik olema vähemalt 18 aastat vana. Seda võimalust kasutab päevas paar-kolmkümmend inimest.

Tavaliselt kaks kassi lähevad hoiupaigast iga päev uude koju. Ja üks koer. Varsti on käes aga päevad, mil hoiupaik peab rohkem loomi vastu võtma, kui ta neid uutele omanikele annab. Suvi lemmikloomaga. Veetkem see suvi siis nii, et sügisel kaks ülikurba silma auto tagatulesid vaatama ei jääks.

KOMMENTAAR: Siiri Treimann, Kiili valla heakorraspetsialist

Kiili vald on valinud elanike huvidest lähtuvalt oma partneriks kodutute loomadega tegelemisel MTÜ Loomade Hoiupaik. See asutus asub meile lähedal, samuti on pakutud hinnad konkurentsivõimelised.
Meil pole nendega mingeid probleeme olnud. Kui tellime neilt loomade kinnivõtmise teenuse, olgu siis uinutamisega või ilma, ja äraveo hoiupaika, siis tehakse kõik operatiivselt. Kui on näiteks mingi oht – hulkuv koer lasteasutuse lähedal – siis tegutsevad nad väga operatiivselt.
Hotelli- ehk ülalpidamisteenuse tellime loomale kuni 14 päevaks. Kui kahe päeva jooksul omanik välja ei ilmu, siis vald rohkem looma hoidmise eest ei maksa, hoiupaik tegeleb oma kulu ja kirjadega edasi. Kui loom on vana või väga haige, siis tõenäoliselt pannakse magama. Aga seda tuleb harva ette. Tavaliselt loomad leiavad hoiupaiga abiga uue kodu.
Kui selle 14 päeva jooksul tuleb aga peremees hoiupaika saadetud loomale järele, peab ta muidugi hüvitama vallale tehtud kulutused – ka kiibistamise ja vaktsineerimise.

TEAVE: MTÜ Loomade Hoiupaik
• MTÜs Loomade Hoiupaik (Sinirebase 24, Tallinn), ootavad uut omanikku kassid ja koerad. Kõik loomad on kiibistatud ja vaktsineeritud.
• Kass maksab 50 eurot, hinna sees on kõik tehtud toimingud (kiibistamine, steriliseerimine vaktsineerimine, ussirohi), lisaks mänguasjad kaasa.
• Koer hind on 110 eurot, hinna sees kõik tehtud toimingud (kiibistamine, vaktsineerimine, ussirohi).
• Pildid galeriis www.pets.ee.