E-poodidest kaupa tellides oled kindlasti märganud seda tohutut mullikile kogust, mis kauaoodatud tellimust purunemise eest kaitseb. Mis sellest edasi saab, kui kile on oma eesmärgi täitnud?
Üha rohkem on loodusest hoolivad ettevõtted pakkumas mullikilest vähem keskkonda koormavaid variante. Tänapäevane pakend võiks olla kergesti taaskasutatav või ümbertöödeldav – see peaks minema ringlusesse. Kindlasti ei tohiks pakend olla tervistkahjustav ega sisaldama erinevaid loodust koormavaid materjale.
Pakendi jätkusuutlikkus seisneb selle korduvkasutamise võimalustes ja vastupidavuses; jätkusuutliku pakendi eluiga ei lõppe pärast esimest kasutuskorda. Plastik on koormaks nii meie planeedile kui ka meie tervisele. Näiteks mullikile lagunemiseks prügimäel või looduses kulub üle 500 aasta.
Maailmaparandamine lambavillaga
Woola OÜ annab loodusele tagasi pakk paki haaval, andes oma panuse e-kaubanduse keskkonnamõju vähendamisse. Nende südameasjaks on lahendada neist kahte suuremat: lambavilla raisku minemist ning plastiku ületarbimist. Üheskoos kohalike lambapidajatega töötatakse Eesti jääkvilla tarneahela loomise kallal, millest kõik osapooled võidaksid. Selle puudumine on peamine põhjus, miks 90% kohalikust lambavillast kas maha maetakse või põletatakse. Woola toodab lambavilla jääkidest valmistatud pakkematerjali õrnade esemete pakkimiseks.
Mullikile asendav keskkonnasäästlik mullivill. Fotod Woola OÜ Villa nimetatakse looduslikult kõrgtehnoloogiliseks kiuks. See on elastne, niiskustimav, tulekindel, temperatuuri isoleeriv ja komposteeruv, mis teeb villast ideaalse materjali õrnade esemete turvaliseks pakendamiseks. Villast valmistatud pakend peab kaua vastu ning seda saab korduvkasutada. Vastavalt ringmajanduse põhimõtetele luuakse süsteemi, et väärtuslik ressurss leiaks korduvat kasutust, kuni seda pole võimalik enam ümber töödelda, mille järel suunatakse see biolaguneva materjalina komposteerimisse.
Üha enam jäätmeid tuleb ringlusse võtta
„Pakendite turg liigub üha enam keskkonnahoidliku pakendilahenduse suunas. Pakendite korduvkasutatavus või ringlussevõetavus majanduslikult elujõulisel viisil, samuti ülepakendamise ja pakendijäätmete vähendamine, osade pakkematerjalide keelamine, pakkematerjalide monomeerseks muutmine ning ühekordselt kasutatavate pakendite ning nõude vältimine on peamised märksõnad, kuhu pakendimaailm suundub,“ räägib Pakendikeskuse turundusjuht Annika Sillaots.
Valesti sorteeritud prügi koormab loodust. Foto Jasmin Sessler, unsplash.com „Pakendite tootmisel peaks rakendama ringmajanduse põhimõtteid, minimaalset ressursikasutust (sh materjal, energia, vesi) ja maksimaalset pakendimaterjalide ringlussevõttu, mitte põletamist või ladestamist. Kuna pakendi keskkonnamõjust otsustatakse disainifaasis 80%, siis läbimõeldud disain aitab kokku hoida nii raha kui minimeerida negatiivset mõju keskkonnale,“ lisab Sillaots.
Jätkusuutliku pakendi eluiga ei lõpe pärast esimest kasutuskorda.
Euroopas võetakse tema sõnul ringlusse umbes 50% pakendijäätmetest aastas, aastaks 2025 on eesmärk võtta ringlusse 65% ja aastaks 2030 70% pakendijäätmetest. Need sihtarvud kehtivad kõikidele EL liikmesriikidele, nende mitte täitmisega kaasnevad rahalised trahvid, seega on pakendite disainil täita suur roll.
Elektroonikat sisaldav pakend tuleb koguda eraldi
Elektroonikat sisaldab näiteks e-sigaret, mis tuleb koguda eraldi ja mille saab viia ka tagasi poodi, kust see soetatud sai.
Eestis koguti keskkonnaameti andmetel aastal 2020 kokku umbes 10 000 tonni elektroonikajäätmeid, millest jõuab liialt suur hulk ka olmejäätmete hulka. Euroopas on see kogus 1,4 kg e-jäätmeid inimese kohta. Olmeprügisse satuvad suurema tõenäosusega just väikesed elektroonikat sisaldavad seadmed, nagu näiteks puldid, telefonid, laadijad, kõrvaklapid, hambaharjad, mänguasjad.
Mullikile laguneb looduses üle 500 aasta. Foto Wander Fleur, unsplash.com Elektroonikat sisaldavad seadmed saab tasuta ära anda valla jäätmejaama ja ka suurematesse elektroonikapoodidesse. Ära viska neid patareide kogumiskasti, see on teistsugune jääde. Kasutuskõlblik elektroonikaseade on mõistlik sahtlisse unustamise asemel suunata korduskasutusse.
Elektroonikajäätmete teket saab vähendada, valides seadmeid, mida on võimalik remontida. Eelistada võiks seadmeid, mille laadijad, akud ja muud varuosad ühilduvad kodus olevate seadmetega, ja suuremaid seadmeid rentida.
