Elektrilevi investeerib tänavu maakonna elektrivõrkude uuendamisse ligi 19 miljonit eurot. Selle raha eest rekonstrueeritakse 237 alajaama ning ehitatakse üle 630 kilomeetri ilmastikukindlaid elektriliine. Suurimate töödena uuendatakse Keila Elevaatori alajaam ning Kuusalu ja Kose piirkonnajaamad.
Lisaks viib Elektrilevi Muraste, Vääna-Jõesuu, Suurupi, Vääna ja Vatsla piirkonna uuele pingele. Veel ehitatakse Laitse-Munalaskme, Kiisa-Kasemetsa, Elevaatori-Lehola ja Keila-Jõgisoo vahele uued elektriliinid.
Mida täpsemalt kavandatakse ja ehitatakse ning kuidas paraneb varustatus, seda selgitas Harju Elule Elektrilevi kommunikatsioonispetsialist Kaarel Kuusk.
Kas Keila Elevaatori alajaam on üks vanemaid Harjumaal? Millal saab rajatis uuendatud?
Uuendamisel olev Elevaatori alajaam on tõepoolest vanimate Harjumaa alajaamade hulgas. Piirkonnaalajaamade parim eluiga on kuni 50 aastat. Kuid maakonnas leidub teisigi 1960ndatel aastatelehitatud alajaamu. Näitena võib tuua Kuusalu oma.
Elevaatori jaam varustab elektriga 73 väiksemat alajaama ja poolt Keila linna. Samuti Kulna, Ohtu ja Lehola küla, kokku 2567 majapidamist ja ettevõtet. Alajaamast saavad elektritoite muuhulgas ka Keila haigla ning kütte- ja veevarustuse ettevõtted.
Piirkonnaalajaama uuendamise hanke võitis elektritööde ettevõte Pluvo. Praegu toimuvad alajaama projekteerimistöid, ehitus algab suvel. Suuremate töödena ehitatakse alajaamahoone, paigaldatakse jaotusseadmed ning demonteeritakse vanad jaotusseadmed. Ehitaja annab rekonstrueeritud Elevaatori alajaama Elektrilevile üle 2016. aasta juulikuus. Ehitusele kulub koos käibemaksuga 1,4 miljonit eurot.
Kõige kallimad osad piirkonnaalajaamade rekonstrueerimisel on uued jaotusseadmed, trafod, aga ka uue hoone ehitamine jaotusseadmetele, et kaitsta viimaseid ilmastikust ja inimtegevusest tingitud mõjutuste eest.
Kas Kuusalu ja Kose alajaamad antakse üle tänavu suvel?
Kose piirkonnaalajaama rekonstrueerimise tööd algasid möödunud aasta suvel ja ehitaja annab praeguste kavade kohaselt alajaama Elektrilevile üle käesoleva aasta suvel. Kuusalu alajaama ehitustööd algavad peatselt. Anname sellest avalikkusele eraldi teada.
Mida tähendab lahtiseletatuna Harku valla piirkondade ehk Muraste, Suurupi, Vääna-Jõesuu ja teiste kantideviimine uuele pingele?
Vanad elektriliinid olid 10 kilovoldisel (kV) pingel. Uute pinge on 20 kV. Pinge suurendamine on vajalik seetõttu, et liinide kaudu saaks edasi kanda suuremat võimsust ning liinide kaugemates osades säiliks pingekvaliteet.
Praegu on käsil Muraste, Suurupi, Vääna -Jõesuu, Liikva ja Vatsla piirkonna 20 kilovoldile üleviimise neljas etapp. See etapp on planeeritud aastateks 2015-2017. Käesoleval aastal käivad tööd Suurupi piirkonnas.Töid teevad Empower AS, Prosystem OÜ ja Rito Elektritööd AS. Ehitame välja ka uut võrku ja alajaamu, aga suure osa vanadest õhu ja kaabelliinidest saab 20 kV-le üle viia ilma ehitustegevuseta.
Pinge tõstmine on vajalik ka seetõttu, et nimetatud alad olid varasemalt eelkõige suvilapiirkonnad. Viimaste aastakümnetega on sinna tekkinud püsiasumid. Pingekvaliteedi probleem esineb peamiselt elektriliinidel, mis on ehitatud enne aastat 1980.
Kui palju rajatakse kokku ilmastikukindlaid liine?
Maakonnas ehitame käesoleval aastal ligikaudu 630 kilomeetrit ilmastikukindlat elektriliini kesk- ja madalpinge võrgus. Ehitajateks on erinevad elektriehitustööde ettevõtted.
