„Kaldad puhtaks“ – ja saidki tublisti puhtamaks (0)
Talgupäev „Kaldad Puhtaks“ sai alguse 2016. aasta kevadel kalamees Timo Tintse soovist muuta Eestimaa loodus puhtamaks, kogudes kokku prügi ja seda eelkõige kalameeste keskkonnast, vee ja maa piirilt.

Olles Eesti Kalameeste Seltsi aktiivne liige, teavitas ta kalamehi lootusega kaasata 20-30 inimest. Üleskutse võeti soojalt vastu, saabunud tagasiside põhjal hindab Timo osalejate arvu 2016 aastal 500-le. Kohe esimesel aastal saadi ka õppetund – väikesest üritusest hetkega suureks paisunud koristusaktsioonil puudus koordineeritud jäätmekäitlus.

Vigadest õppinuna leiti 2017. aasta talguteks juba partnerid jäätmekäitlejate hulgast, suurim neist kindlasti AS Eesti Keskkonnateenused oma ülevabariigilise jäätmejaamade võrguga, kuid ka paljud teised ulatasid oma abikäe – näiteks MTÜ Keskkonnateenused oma kahe jaamaga Tallinnas ning ühega Loksal. Samuti toetas talgulisi massimeedia kutsungiga talgutele. Osalema kutsuti ka keskkonnaministeeriumi ja keskkonnainspektsioon (KKI), kes lõi kaasa eriti agaralt ja pani kõigis maakondades välja oma meeskonna. Harjumaal toimetas KKI Keila jõel peadirektor Peeter Volkovi eestvedamisel Keila-Joa alt kuni mereni. Harjumaal lõi kaasa ka sukeldumisklubi, kes Rummu karjäärist nii pinna alt kui ka kallastelt kogus kokku 15 kantmeetrit jäätmeid.

Madrats ja kondoomid

Eesti Kalastajate Seltsi juhatus tegutses mitmeliikmelise meeskonnana Linnamäe paisjärve kallastel ning kogus poole päevaga samuti 15-kantmeetrise konteineritäie prügi. Veidramaks leiuks jääb ilmselt auto armatuurlaud ja voodimadrats, mis oli „romantikute“ poolt usinalt kasutust saanud – tunnistajateks ümbruskonda laiali loobitud kondoomid. Lisaks paras koorem autorehve erinevas lagunemisastmes, osa neist koos veljega.

Valdavaks oli Linnamäel ning on ka mujal kallastel erinev pakendijääde, enamus sellest alkoholiga seonduv. Linnamäe paisjärve ümbrusest ei tulnud üllataval kombel eriti välja kalameestega seonduvat kraami, mõned üksikud ussikarbid välja arvata. Küll aga oli paisu all oleva kärestiku ümbrus palistatud erinevat mõõtu landipakenditega, mis on sügiseste röövpüüdjate jäetud „varandus“. Nimelt pressib Jägala jõge pidi sügiseti üles kenasid 10-15-kilosed lõhesid, kellel siis tee on pooleks lõigatud Linnamäe hüdroelektrijaama tammiga ning nad jäävad sinna tammi taha keerutama, kus nad on üsna kerge saak madala kalastuseetikaga kambale, kes neid seal siis innukalt tragib.

Vallavanem lõi kaasa

Noorkotkad ja Kodutütred võtsid aga hoo nii üles, et tänu Kose vallavalitsuse, Naiskodukaitse Kose jaoskonna, Kose Spordikooli ja disc-golfarite tegevusele läks aktsiooniks „Kose puhtaks”. Laupäeval, 8. aprillil, kogunes seltskond heakorrast huvitatud inimesi vallamaja ette, noorimad alles lasteaiaealised, vanimad juba üle kaheksakümne talve näinud ning enamik nende vanuste vahepeal. Vallavanem Merle Pussak jagas suuri musti kilekotte ja komme ning seltskonnad hargnesid eri suunda puhastusretkele.

Noored talgulised jõe ääres. 

Paari tunniga said puhtaks jõeääred, kahe kergliiklustee servad ning hulk muid seni sodiseid kohti. „Et otse Kose keskel on nii palju rämpsu…” kostus imestamist. Ja et „Jõe äärest kaks telekat leida on ikka liig mis liig…”

Kose talgulised lõpetasid Aasumäel laululava juures, kus ootas soe supp ning Kose spordimaja juhi Valdur Kalme teade – tasuta ujumiskord kõigile tublidele koristajatele.
Jäätmejaamade statistika ei ole lehe trükkimineku ajaks kahjuks veel saabunud, seega ei oskagi öelda mitu tonni prügi talgulised kokku jõudsid koguda Harjumaal ühe päeva jooksul. Küll aga esitaks ühe palve kõigile lugejaile – palun hoiame puhtust. Meie loodus väärib hoidmist!

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.