Septembris avatud Laagri tennisekeskusel on juba 150 püsiklienti. Nende seas on Eesti tuntuim naistennisist Kaia Kanepi, kes on Laagris proovinud kätt ka turniiridirektorina.
Kaia oli Laagri tennisekeskuse turniiridirektor 29. oktoobrist 6. novembrini. “Põhimõtteliselt ma aitasin turniiri korraldada, mängijatega tegelda, vastata erinevatele küsimustele,” selgitab Kaia.
Turniiridirektori ametit pakuti Kaiale, et näha, kuidas see talle meeldib ja kas ta tahaks seda ka tulevikus teha. “See on tore, et selline võimalus oli,” räägib Kaia.
Praegu oleks tal võimalik minna tennisetreeneriks Soome. “Sellist võimalust pakuti. Ma ütlesin, et ma soovin veel ise mängida. Hetkel ei plaani treeneriks hakata,” arvab Kaia. Asi jäi jutu tasemele, palganumbriteni veel ei jõutud.
Viimastel kuudel on Kaia puhanud Marbellas, sõitnud mööda Eestimaad, käinud koeraga jalutamas, lugenud raamatuid, käinud kursustel. Raamatutest oli viimasena käsil Davic Icke “Meelepetted”, kursustest “Reaalsusloomekursused”.
Alustas paariaastaselt
Millal Eesti edukaim naistennisist esimest korda reketi pihku võttis? “Võib-olla paariaastaselt. Trenni ma hakkasin tegema 8-aastaselt,” meenutab Kaia. Treeningutega alustas ta sisehalli kummist väljakul.
Esimeste tulemusteni Eestis jõudis Kaia 10-aastasena. Järgnesid võistlused Soomes ja Rootsis. Kõigest 16-aastasena võitis ta French Openi noorteturniiri ja püsis 13 nädalat juunioride maailma edetabeli tipus.
Kokku võitis Kaia juunioride seas 13 tiitlit üksik- ja 3 paarismängus. “Küllap ma olin väga rahul ja enesekindel, aga ma ei tähtsustanud neid noorteturniire. Siht oli ikkagi täiskasvanud,” räägib Kaia.
Juba täiskasvanute kategoorias võisteldes on Kaia jõudnud viis korda suure slämmi turniiridel (French Open, Wimbledon ja US Open) veerandfinaali, kus tuli aga alla vanduda konkurentidele. “Ju vastased olid paremad sellel päeval,” arvab Kaia.
2010. aasta Wimbledoni veerandfinaalis olid Kanepil lausa kolm matšpalli tsehhitar Petra Kvitova vastu, aga eestlanna ei võitnud. “Ma arvan, et eneseusust jäi puudu, uskuda, et see on võimalik, ja võib-olla ka õnnest, et mõned pallid seal matšpallil paar sentimeetrit auti läksid,” räägib Kaia.
Kas see jäi hinge kripeldama? “Kui selle peale mõelda, siis loomulikult kripeldab, aga igapäevaselt ma sellega ei ela. See on ainult siis, kui küsitakse,” tunnistab Kaia.
Ehkki poolfinaal ja finaal suure slämmi turniiridel jäid vaid unistuseks, on Kaia võitnud üksikmängus neli madalama tasemega WTA turniiri (Palermo, Brisbane, Estoril, Brüssel) ja kaheksa ITFi turniiri. Kaks ITF turniiri on ta võitnud paarismängus.
Kaia finantspoolega tegeleb tema isa. Kas elukutselise tennisistina tegutsemine on kasumlik või kahjumlik tegevus? “Oleneb kohast edetabelis ja sponsoritest, palju sa teenid. Oleneb, kui suur on su tiim, mitme inimesega sa reisid,” selgitab Kaia.
Edu nimelt loobutakse
“Ma olen loobunud perekondlikest üritustest, näiteks jõulude ja aastavahetuse tähistamisest, sünnipäevadest, perega koosveedetud ajast, sõpradega suhtlemisest,” räägib Kaia profitennisisti elu tumedamast poolest.
Aktiivse spordi taha on jäänud ka keskkooliharidus. “11. ja 12. klass on praegu mõlemad lõpetamata. See on kättevõtmise küsimus,” tunnistab Kaia.
Millal siis keskkooli lõputunnistuseni jõutakse? “Ma ei ole veel otsustanud, kas ma seda üldse teen. Hetkel ei ole vaja,” ütleb Kaia.
Tennisisti võib ootamatult tabada vigastus. “Siis pead eemal olema treeningutest, võistlustest, kaotad enesekindluse. Lihtsalt ei saa teha seda, mida igapäevaselt teed ja mis sulle meeldib, oled sunnitud tegelema muude asjadega,” räägib Kaia.
Milline vigastus on kõige tõsisem olnud? “Kannakõõlused, operatsioon oli neli aastat tagasi. Taastumine võttis aega kokku kaheksa kuud ,” ohkab Kaia. Tennisest ta siiski ei loobunud. “Ma teadsin, et ma tulen tagasi.”
Rahvusvahelises naistennisistide edetabelis oli Kaia parim koht 15. Praegu seis nii roosiline ei paista – Kaia on langenud 302.-ks. Kas on plaanis end tagasi tippude hulka rebida või teha midagi muud?
“Hetkel ma tahaksin veel mängida, aga sellist rankinguspurti ma ei ole praegu üldse mõelnudki. Tervis ja enesetunne on praegu kõige tähtsamad. Kui need lubavad, siis võit on minu jaoks juba see, kui ma uuesti saan võistelda, alustada intensiivsete treeningutega,” räägib Kaia.
Viimati oli Kaia võistlejana väljakul käesoleva aasta 10. juunil Itaalias Padovas – omaenda 31. sünnipäeval. Türgi tennisist Ipek Soylult tuli vastu võtta kaotus 6:4,1:6,1:6.
Millal Kaia jälle võistlejana väljakule läheb, ei oska ta praegu öelda. “Ma saan seda siis öelda, kui ma olen hakanud treeninguid tegema. Hetkel ei ole ma treeningutega veel alustanud, nii et võistlusplaane on suhteliselt keeruline seada.”
Kas Eestis tänaval ära ka tuntakse? “Ma üldse ei vaata, kas mind tuntakse ära või mitte, aga need inimesed, kes minuga koos käivad, need ütlevad, et täitsa võimatu on, kogu aeg vaadatakse,” naerab Kaia.
