9. mai jagab meie maailma kaheks – ühele poole kuuluvad need, kellele see päev on võidupüha ja teisele poole need, kellele see päev nii väga püha ei ole. On Euroopa päev. Aga Euroopa päev pole kelkimise ega kiitlemise, oma esivanemate verega uhkeldamise päev. Euroopa päev on ikka rohkem rahuliku töö päev.
Nüüd, mil vastasseis kahe maailma vahel on külmutatud konfliktist üle läinud konventsionaalseks sõjaks, oli oodata sel päeval ehk midagi eriti ootamatut. Olgu siis Ukraina poolelt Venemaale või vastupidi. Aga midagi vapustavat ei juhtunut. Oli sõja tavaline päev. Kui nii võib sõjapäevade kohta muidugi öelda.
See, et Ivangorodis võidupüha pidavatele narvakatele kontsert korraldati – see oli pigem hädine järelkaja sellele, milleks Venemaa varem suuteline on olnud. Meenutagem vaid, mida putinistid Tallinnas 2007. aastal korraldasid. Õnneks aga Eesti pool nüüd võlgu ei jäänud, pigem trumpas Putini kui sõjakurjategija pilt Narva kindluse tornis jõetagused üle. See oli väga selge sõnum – korraldage oma kontsert omasugusele…
Valitsuserakondade plaan
Märksa enam paneb mõtlema asjade käik Toompeal kui sündmused Narvas. Natuke rohkem kui kaks kuud tagasi, 5. märtsil olid valimised. Riigikogu 15. koosseisu avaistung toimus kuu aega tagasi, 10. aprillil. Nii et kuu aega peaksid olema meie kõrgepalgalised rahvaesindajad palehigis tööd teinud, kõik esitatud seaduseelnõud võinuks olla valijate ees üksipulgi lahti arutatud, analüüsitud, vajadusel riigile ja rahvale paremaks muudetud ja… vastu võetud. Paraku midagi sellist pole juhtunud.
8. mail ehk kuu aega peale valitsuse ja riigikogu töö käivitumist kiitis valitsus e-istungil heaks ja saatis riigikogule maksumuudatuste paketi, mis rahandusminister Mart Võrklaeva kinnituse kohaselt aitab liikuda tasakaalus riigieelarve poole ja katta suurenenud kaitsekulutusi.
„Uus valitsus on võtnud eesmärgiks riigieelarve korda teha ja see tähendab nii kulude üle vaatamist kui tulude suurendamist. Kui maksupaketis olev tulumaksureform jätab inimestele rohkem raha kätte, siis kogu maksupakett aitab meil katta täiendavaid kaitsekulusid ja parandab ka riigi eelarve positsiooni võrreldes värske majandusprognoosiga,“ kõneles rahandusminister Mart Võrklaev parlamendi ees.
Mitte pehme käega
Tulumaksuseaduse muudatustega kehtestatakse sissetuleku suurusest sõltumatu ühtne maksuvaba tulu 2025. aastast 700 eurot kuus ehk 8400 eurot aastas. Kuus keskmist palka 1837 eurot teeniv inimene saaks uue süsteemiga 964 eurot aastas rohkem kätte. „See muudatus võimaldab rohkem raha kätte jätta ka õpetajatele ja politseinikele, kelle palgatõusu on maksuvaba tulu vähenemine seni osaliselt ära söönud,“ selgitas Võrklaev.
Selline seadusemuudatus tähendaks aga astmelise tulumaksu tasalülitamist, mis on vastuvõetamatu Keskerakonnale. Ka on see kõige kallim maksumuudatus. Selleks et riigieelarves raha kokku hoida, plaanitakse valitsuse eelnõuga lasterikastelt peredelt igakuiselt ära võtta 200 eurot. Selle vastu oli väga Isamaa, suurperede toetuse suurendamise eelnõu põhiline läbisuruja eelmises Kaja Kallase valitsuses. Ja muidugi on sellise seadusesätte vastu Lasterikaste Perede Liit.
Koalitsioonil on samasugune põhiseaduslik õigus esitada seaduseelnõusid kui opositsioonil on põhiseaduslik õigus seda takistada.
„Olete selgitusena öelnud, et riik ei jaksa võetud kohustusi täita ja teete riigi rahanduse korda. Väited sellest, et eelarves on suur puudujääk ja seda lappida saab lastega perede arvelt, näivad seda enam väheusutavamad, et alates 1. aprillist tõusis teie enda palk tervenisti 14 protsenti ehk 7303 eurolt 8318 eurole. See tähendab, et võtate igakuiselt vastu enam kui 1000 eurot suuremat ametipalka, aga lasterikkalt perelt, kelle netosissetulek on statistikaameti andmetel keskmiselt 1500 eurot kuus, soovite 200 täiendavat eurot kuus veel lisaks ära võtta. Te teenite paari kuuga sama palju nagu lastega leibkond terves aastas,“ kirjutab Lasterikaste Perede Liidu eestseisja Aage Õunap Kaja Kallasele avalikus kirjas.
Ühe maksumuudatuse meetmena tahab valitsus tõsta käibemaksu 20 protsendilt 22-le ja võrdsustada majutusasutused käibemaksu arvestuses alates 2025. aastast kõigi teiste äriettevõtetega ehk tõsta nende käibemaksu pea kolm korda. Kõik need seadusemuudatused puudutavad väga suurt osa ühiskonda. Ja mitte pehme käega. Siinkohal tahaks meenutada, mida ütles president Alar Karis teadususkse inimesena valitsust ametisse vannutades.
„Ilma mõjuanalüüsita pole minu arvates võimalik põhjendada ei näiteks majutusasutuste käibemaksu tõstmist, omavalitsuste rahastusmudeli muutmist, automaksu detaile ega palju muudki, mida uus valitsuskoalitsioon on lubanud juba lähikuudel või ka lähiaastatel seadustesse kirjutada,“ rääkis riigipea. Seda analüüsi tahakski nüüd riigikogus ja riigikogulastelt kuulda nii meie president, siinkirjutaja kui väga paljud meie riigi tulevikule mõtlevad inimesed.
Õigusega õiguse vastu
Opositsioonil on põhiseaduslik õigus koalitsioonil seaduste vastuvõtmist obstruktsiooniga ehk kunstlike takistustega takistada. Praegu pole tegu aga seaduste paketi vastuvõtmisega. 8. mail alanud ja praeguseks kolm päeva kestnud erinevate rohkearvuliste algatustega püüab opositsioon takistada valitsusel esitada eelnõud riigikogule. Koalitsioonil on aga samasugune põhiseaduslik õigus esitada seaduseelnõusid kui opositsioonil on põhiseaduslik õigus seda takistada.
Veel enam – koalitsioonil on mitte ainult õigus, vaid ka kohustus seaduseelnõusid esitada. Nii et opositsioon ei luba valitsusel kasutada oma põhiseaduslikku õigust ettepanekut seaduste muutmiseks teha! Ja see on võrdne ükskõik kellele põhiseadusega antud õiguse takistamisega. Mis saab edasi, kui obstruktsioon jätkub? On see põhiseaduslik kriis? Kas aitab õiguskantsleri sekkumisest? Või presidendi omast? Või leitakse lahendus riigikohtus? Sest ka meil kõigil on oma põhiseaduslik õigus näha, et meie poolt valitud parlament töötaks.
Ei salga, et olen olnud kõik need aastad praegu valitsuskoalitsiooni kuuluva erakonna toetaja ja tahan nüüd neilt vastust küsimustele, millega on põhjendatud nii suured maksutõusud, kas nende põhjalik analüüs selle mõjust on ikka olemas, eriti kui samas vähendatakse suurperede toetust.
Kirjutasin juba 17. aprilli Harju Elus pealkirja all „Riigimehelikkust, seltsimehed, rohkem riigimehelikkust“ järgmise mõtte: „Küll on aga aus see, et maksudebatt on lõpuks käima saadud. Koalitsioonilepe tõmbas maksudebati käima. Koalitsioonilepe ise ei tõsta aga ühtegi maksu, makse tõstavad ikkagi seadused. Ja kõik seadused arutatakse üksipulgi riigikogus läbi.” Sest olin siis absoluutselt veendunud, et debatt tuleb. Ei mõelnud, et asjaliku arutelu asemel saan mõttetu mitteriigimeheliku kempluse.
Aga olgem ausad – valimised läksid märksa halvemini kui nad oma halvimateski unenägudes oskasid näha nii Keskerakonnal, Isamaal kui EKRE-l. Eriti EKRE-l. Ja nüüd on ju kuidagi vaja oma valijatele oma tegusust näidata. Mille muuga veel paremini silma paista kui parlamendi töö seiskamisega.
Info
Vahetult enne lehe trükkiminekut tuli Toompealt uudis, et valitsus pidas hommikul erakorralise istungi ja lahutas riigikogus üleandmist ootava maksumuudatuste eelnõu neljaks. „Esitasin täna valitsusele maksupaketi eraldi nelja eelnõuna,“ ütles rahandusminister Mart Võrklaev.
