Paekivitoodete Tehase OÜ esitas novembri alguses keskkonnaametile taotluse geoloogiliseks uuringuks Tammiku III uuringuruumis, mis asub vaid 800 meetri kaugusel Nabala-Tuhala looduskaitsealast. Uuringu eesmärk on teada saada, kas alal saab kaevandada ehituslubjakivi.
Uuringuala asub Kose vallas Tammiku külas ning kinnistu kuulub riigile. Lähimad majapidamised jäävad uuringualast 250-500 meetri kaugusele. Uuringuala jääb karstiala ning seda veega toitva Mahtra soostiku vahele. Kuigi uuringu taotluses on märgitud, et Mahtra soostik jääb 10 km kaugusele lõunasse, siis kohalike hinnangul on vahe märkimisväärselt väiksem.
Kui Nabala-Tuhala looduskaitseala loodi kolm aastat tagasi, oli selle üheks põhjuseks sealse keeruka põhjaveerežiimi kaitsmine. Enne kaitseala loomist oli plaanis ka karstiala põhjavee modelleerimine, kuid kuivõrd see osutus liiga kalliks, siis sellest loobuti. Näiteks on teada, et Nabala-Tuhala karstialal voolab kaheksa maa-alust jõge, millest lähim jääb uuringualast ca 500 meetri kaugusele.
Nõiakaev taas ohus
Keskkonnaministeeriumi maapõue osakonna juhataja Maris Saarsalu ütles Harju Elule, et maavara kaevandamise mõju põhjaveele analüüsitakse enne kaevandamise loa andmist ning antud juhul on tegemist alles uurimistöö loa taotlusega, mil kaevandamisest ei saa veel rääkida. „Taotluse menetleja kaasab vajadusel veevaldkonna spetsialistid, et hinnata loa andmise mõju ümbritsevale keskkonnale terviklikult,“ ütles ta.
Endise Nabala Keskkonnakaitse Ühingu esimees Tanel Ots ütles, et Tammiku uuringuala puhul tuleb tähele panna, et see jääb veerežiimi muutustele tundlikule Tuhala Nõiakaevule oluliselt lähemale kui sealkandis viimasel kümnendil palju kõneainet pakkunud kaevandusplaanid. „Lisaks jääb uuringuala kahe kaitseala vahele, seal oluliselt põhjavett alandades – mis kaevandamisega paratamatult kaasneb – ja pole võimalik pääseda mõjust ka naabruses asuvale kaitsealale,“ märkis ta.
Tanel Otsa sõnul on Pärnu- ja Raplamaal läinud lahti kaevanduslubade taotlemise buum, mis pole veel Harjumaale jõudnud. Buumi põhjuseks on loomulikult Rail Balticu ehitus.
Ots lisas, et kaevandust plaanitakse ka Tammikust mitte kaugel asuvas Pahklas endises Alesti liivakarjääris, kus tahetakse kümnete meetrite sügavuselt lubjakivi kaevandada. Ka see asub Nabala-Tuhala kaitseala lõunapiiri läheduses. „Ka maa-alune veerežiim ja mõju Nõiakaevule on sarnane, kui kaitseala loomisel peatatatud kaevandusplaanide puhul oleks olnud,“ ütles ta.
Maris Saarsalu märkis, et isegi kui Paekivitoodete Tehase OÜle antakse Tammikul uuringuluba, ei anna see loa omanikule garantiid, et talle hiljem väljastatakse ka maavara kaevandamise luba. „Kaevandamisluba ja uuringuluba antakse eraldi menetluste käigus,“ ütles ta.
Rail Balticu mõju
Tammiku ala uurimistöö taotluse koostanud OÜ Inseneribüroo Steiger toob taotluses välja põhjused, miks peaks tõsiselt kaaluma uute lubjakivi maardlate avamist Harjumaal. Eelkõige viidatakse Rail Balticu ehitamisel vajalikele kogustele, mis siiani tekitavad vaidlusi. Rail Balticu ehitusmaavarade varustuskindluse uuringus märgitakse, et Harjumaa kaevandamismahud on sedavõrd suured, et Rail Balticu ehitusmahud mõjutavad varustuskindlust vähe. Teisalt arvatakse Steigeri taotluses, et kiirraudtee ehitamisega ammendatakse kõik väiksemad karjäärid ning et ka tulevikus segamatult ehitada saaks, on vaja avada uusi karjääre.
Maris Saarsalu keskkonnaministeeriumist aga leidis, et Harjumaal on juba praegu ehituslubjakivi varustuskindlus kriitiline – kaevandatavat varu jätkub vähem kui kümneks aastaks. „Rail Balticu ehitus ja planeeritavad tee-ehituse objektid Harjumaal – Tallinna ringtee Väo-Jüri 2+2 tee ja sõlmede ehitus, Juuliku sõlm ja 2+2 teelõik Saku ja Kanama sõlme vahel, Narva maantee Väo sõlm – kindlasti suurendavad nõudlust ehituslubjakivi järele, seetõttu on riigi huvi tagada ehituslubjakivi varustuskindlus Harjumaal ning riigile kuuluva maavara ratsionaalne uurimine ja kasutamine seal, kus seda looduskaitselised piirangud ei piira, tagamaks üldehituse ja tee-ehituse varustatuse ehitusmaavaradega,“ selgitas ta.
Tanel Otsa sõnul on Pärnu- ja Raplamaal läinud lahti kaevanduslubade taotlemise buum, mis pole veel Harjumaale jõudnud. Buumi põhjuseks on loomulikult Rail Balticu ehitus.
Nii on Pärnumaal, kus kaevandamiseks sobivaid kohti vähe, juba arvestatav osa aktiivvarudest kiirraudtee projekti jaoks broneeritud. Kuivõrd lubjakivi ei tasu kaugele vedada, asuvad kaevandusalad trassile lähedal.
Tanel Otsa arvates võib seetõttu Rail Balticu mõju ulatuda kümnete kilomeetrite kaugusele kiirraudteest endast. „Järgnevatel aastatel sünnivad uued Rail Balticu konfliktikolded – kui siiani tegid häält vahetult kiirraudtee trassi äärde jäävad külad, siis uute kaevanduste avamisel võib mure kanduda valitud trassikoridorist kümnete kilomeetrite kaugusele, kus avatakse hiigelehitise tarvis uued kaevandused,“ ennustas ta.
TEAVE: Tammiku uuringuluba
• Taotlejaks on Paekivitoodete Tehase OÜ, uuringutööd viiks läbi OÜ Inseneribüroo Steiger.
• Keskkonnaministeeriumi maapõue osakonna juhataja Maris Saarsalu sõnul on uuringuloa menetlemine pikk protsess: tuleb teha keskkonnamõjude eelhinnang, vajadusel mõjude hindamine, loa otsuse eelnõu ettevalmistamine, selle avalik väljapanek, avalik arutelu ning kooskõlastamine kohalike omavalitsusega, mis antud juhul on Kose vald. Samuti tuleb küsida seisukohta Eesti Maavarade Komisjonilt.
• „Loa andmise menetlus on avalik menetlus, millest saab iga soovja osa võtta ja arvamust avaldada, millega arvestamist või mittearvestamist peab loa andja ehk keskkonnaamet põhjendama,“ ütles Saarsalu.
