„Olen nagu hunt Kriimsilm üheksas ametis,” naerab Kristo Kasela, kes isegi Lenne sulgapllikeskuses toimuvate võistluste aegu ei saa rahulikult tribüünil istuda, vaid peab ikka midagi korraldama, jõudes veel ka omaenda tütart, algajat sulgpallurit juhendada.

Jüris, Tallinna ringtee vahetus läheduses avati detsembris igati ajakohane, spetsialistide hinnangul kindlalt Baltimaade, aga ehk isegi Euroopa moodsaim sulgpallikeskus.

“Mõte uue moodsa halli ehitamiseks tekkis mul aastat kuus tagasi,” meenutab Kristo Kasela, uue spordikeskuse tänane juhataja päris algust. Iga ehitus küsib aga kõigepealt raha, suurehitus suurt raha. Kasela pani kava paberile ja asus investorit otsima. Rahaliselt lubaski toetada tema enda treeninggrupis harjutav sulgpallifanaatik – Urmas Leeman, kelle põhtitööks on lasterõivaid valmistava ettevõtte, Lenne OÜ juhtimine. Kaks sulgpallisõpra hakkasid projekti edasi arendama.

„Minu kavatsus oli esialgu märksa tagasihoidlikum, kuue kuni kaheksa väljakuga sulgpallihall, Urmas tahtis aga maksimaalset, 16 väljakuga keskust,“ meenutab Kasela. Kui halli maht paigas, tuli maatükk leida.

„Teiste riikide, näiteks Soomegi kogemused näitavad, et sellised spordikeskused peavad asuma linna ääres, kuhu on lihtne igalt poolt ligi pääseda,“ räägib keskuse juht asukoha otsingutest. Õige koht leiti Jüris, Tallinna-Tartu maantee ja Tallinna ringtee vahetus läheduses. „Siia jõuab nii Lasnamäelt, kesklinnast kui Sakust ja Kiilist kõige rohkem veerand tunniga,“ on Kasela veendunud.

Nõuab eritingimusi

Asukoht olemas, läks projekteerimiseks. Arhitektiks leiti samuti sulgpallur, arhitektuuribüroos Sweco töötav arhitekt Ahti Kooskora. „Arvan, et selle pärast ongi kõik nii hästi õnnestunud, et kõik osapooled on seotud sulgpalliga, selle mängu asjatundjad,“ naerab Kasela.

Arhitektuur on pilkupüüdev ja sihipärane, näiteks suur puidust sulgpall – seda võib pidada ka võidukarikaks – saali keskel jagab suure halli justkui pooleks: kummalgi pool kaheksa palliplatsi, karika kohal aga platvorm, millelt ülevaade tervele alale. Et sulgpall nõuab eritingimusi ja seatud sihid olid kõrged, ei tehtud mingit allahindlust ka ruumi siseviimistluselt. Valgustus on sellel spordialal eriti tähtis – tumedad seinad neelavad valgust, lambid ei tohi aga pimestada, samas peab olema ruum valge.

26. detsembril, teisel jõulupühal oli täiskasvanute võistlus, kus osales pea 200 inimest. Suur sulgpallikeskus oli rahvast täis nagu muidu jõulu ajal kirik.

Klassikaliste ventilatsioonitorude asemel on tekstiiltorud imepeente augukestega – jälle selleks, et oleks hea ventilatsioon, aga poleks tajutavat õhu liikumist, mis võib kerge palli lendu muuta. Eks natuke ole ka peenutsetud: peale rasket võistlust sauna minnes saab läbi sauna klaasseina jälgida, mis väljakutel toimub, kuidas konkurentidel läheb. Kokku pole hoitud millegi pealt.

„Arvan, et selle keskuse teebki eriliseks see, et kõik on projekteeritud ja ehitatud spetsiaalselt sulgpallile mõeldes, selle spordiala kõrgeimaid standardeid arvestades,“ resümeerib keskuse juhataja. Ehitus läks maksma kokku viis miljonit eurot, finantseeris Lenne OÜ, kellele ka keskus kuulub.

Populaarsus kasvab

Esimene treening uues keskuses toimus 5. septembril. Lenne sulgpallikeskuse ametlik avamine leidis aset aga enne jõule, 17. detsembril. Hall on antud rendile Tondiraba Sulgpalliklubi MTÜ-le, kes siis korraldab treeninguid, võistlusi, laagreid.

„Tondiraba sulgpalliklubi ongi minu klubi, millega Lasnamäel 2008. aastal alustasin. Kui nüüd Lenne hall valmis sai ja treeningtegevuse siia kolisime, ei hakanud nime muutma – see on juba nagu kaubamärk, sulgpallimaailmas tuntud,“ selgitab Kasela.

Sulgpallimäng on päritav. Kristo Kasela tütar Anett Kasela lõi läinud aasta lõpus kaasa algajate sulgpalliturniiril. Isa õpetussõnad kulusid ära. 

Klubis käib harjutamas ligi 200 sulgpalliharrastajat, peamiselt täiskasvanut. Klubis töötab kolm treenerit. Samuti tegutseb uues sulgpallikeskuses Raul Musta Sulgpallikool, kus kolm treenerit treenivad peamiselt 4–19-aastaseid noori.

„Kindlasti tõstab uue moodsa sulgpallikeskuse avamine spordi, eriti sulgpalli populaarsust,“ on Kasela veendunud. Näiteks 26. detsembril, teisel jõulupühal, oli täiskasvanute võistlus, kus osales pea 200 inimest. Suur sulgpallikeskus oli rahvast täis nagu jõulu ajal kirik.

Keskuse juhid propageerivad aga ka ise kõvasti oma lemmikala: aasta lõpus toimus võistlus algajatele lastele.

Panustajad

Kristo Kasela (38) hakkas sulgpallitreeningutel käima kümneaastaselt. Oli mitmekordne Eesti ja Baltimaade noorte meister, täiskasvanute Eesti meistrivõistlustel saavutanud kaks hõbedat.
Urmas Leeman, osaühing Lenne juhataja ja Lenne sulgpallikeskuse finantseerija, pälvis läinud aasta lõpul tehtu eest Harjumaa Omavalitsuste Liidult aasta panustaja tiitli.