Vaikus Lilleoru kohal on sügav. Nagu ka lumi ja valgus. Vaikus ei kesta aga lõpmatult.

Lilleoru põhikooli suur uks avaneb ja lapsed hakkavad üksteise järel õue tulema. Kõik kohad saavad rõõmsaid lapsehääli täis. Saavad elu täis. „Meil lõppes just ühine suur söögivaheaeg,“ kõneleb Lilleoru kooli direktor Merle Ruzitš, kes on samuti koos lastega õue tulnud.

Ühine söögivaheaeg – sellest võtab osa kogu koolipere, nii lapsed kui ka pedagoogid. Sest ühiselt on kooli permakultuuri aias ka hoolt kantud, et kartulid, kapsad, peedid porgandid, tomatid ja kurgid hästi kasvaksid, tervislikud ja talvel võtta oleksid. Kiiremad on juba kelgud välja otsinud, ronivad suurele kelgumäele, mis kohe koolihoone taga, kõrgete kuuskede latvadeni kõrgub. Ja mida siin veel mõni aasta tagasi ei olnud.

„Siis otsustati tiiki suurendada. Ja väljakaevatud pinnasest sai kelgumägi,“ teab direktor Ruzitš. Poisid nüüd kelgumäest rõõmsalt huilates alla kihutavadki. Tüdrukud lihtsalt jalutavad päikeses ja jõuluilus. Termomeeter näitab kümme miinuspügalat. Ümbrus on jõulumeeleolu täis.

Lilleoru kool on kasvamas

Lilleorus alustas 2018. aasta septembrist tööd põhikool. „Uus kool on uuele põlvkonnale,“ kõnelesid õpetajad ja lapsevanemad kooli avaaktusel. 2018. aasta sügisel istus Rae vallas Lilleoru kogukonnas koolipinki kaheksa algklasside, esimese ja teise klassi õpilast. Haridust hakkas jagama kaks klassiõpetajat. Nüüd on kooli nimekirjas 47 õpilast, neist 28 päeva- ehk tavaõppes ja 19 koduõppes.

Esimese klassi poisid Jesse ja Niklas koos direktor Merle Ruzitšiga kelgumäel. 

Õpilased hakkavad vahetunni lõppedes jälle klassiruumidesse kogunema. „Ega me olegi ruumidega nii väga seotud kui tavakoolis. Ka eesti keelt ja matemaatikat saab õppida looduses, metsas. Loodusõpetuses ei näita me lastele pilte loodusest, vaid oleme selle keskel. Ka oma aias. Vaatame, kuidas kasvavad taimed, millised on nad erinevatel aastaaegadel. Tahame õppeaineid üks teisega integreerida, sulandada. Looduse keskel, väikestes koolides on see võimalik. Ja väikestes klassides on võimalik õpetajal oma tähelepanu kõigile jagada,” kõneleb õpetaja Stina Valgma, kes on koolis õpetaja olnud algusest peale. Alguses kunstiõpetaja, nüüd on lisandunud ka inglise keel.

Stina Valgma oli ka üks neist, kes käis välja ja aktiivselt seisis idee eest asutada Lilleorus kool. „Vaja oli natukene uuenduslikumat kooli kui meie haridussüsteemis need reeglina on,“ meenutab õpetaja. „Nüüd, viis aastat oma loodud koolis iga päev sees olles ikka näed ja mõtled – seda asja saaks veel paremini teha, seda võiks teisiti teha,“ mõtiskleb Stina Valgma.

Ka hiljaaegu avaldatud üleilmsest PISA testi tulemustest selgus, et edukamad on need riigid, kus õpingud on rohkem personaliseeritud.

Ometigi on kooli alguse juures seisnud õpetaja kooliga rahul – rahulolutunde loob tagasiside õpilastelt ja nende vanematelt. Siiski pole viis aastat tagasi alustanud koolis viiendat klassi. Kuigi eelduste kohaselt peaks olema. „Koroona tõmbas meil kasvuhoogu kõvasti maha. Paljud lapsed sõidavad kooli ühistranspordiga, nemad loobusid, vanemad otsisid lähema kooli,“ meenutab õpetaja Valgma keerulist aega, uskudes, et ka klasside arv koolis peagi kasvab. Selleks annab lootust kolmandas klassis olevate õpilaste arv.

Uus õppevorm – koduõpe

Uus õppevorm on Lilleoru koolis koduõpe. Koduõppes on õppureid üle kogu Eesti. „See on seadustatud õppevorm, milles osalemiseks peab soovi avaldama lapsevanem,“ kõneleb direktor Merle Ruzitš. Kool aitab sel juhul koduõppel olevale õpilasele koostada personaliseeritud õpitee, kus arvestatakse tema huvide ja võimetega ning individuaalse arenguvajadusega. Kool on selleks tööle võtnud eraldi pedagoogi, koduõppe koordinaatori.

„Koduõpe tähendab tihedat koostööd õppuri, tema pere ja kooli vahel,“ täiendab direktor Ruzitš. Kaks korda aastas käib õpilane kooli juures kontrollpäevadel, kus tema omandatut hoolega kontrollitakse. Praegu õpib Lilleoru koolis koduõppel õpilasi üle Eesti – Tallinnast, Pärnust, Lääne-, Võru- ja Virumaalt.

Koduõppe vormi on valinud just vanemad, kelle lapsel on avaldunud süvaanded näiteks spordis, muusikas või kunstis – siis saavad lapsed rohkem aega oma meelisalaga tegeleda, räägib direktor koduõppe eelistest. Ka hiljaaegu avaldatud üleilmsest PISA testi tulemustest selgus, et edukamad on need riigid, kus õpingud on rohkem personaliseeritud. Seda pakub ka Lilleoru põhikool.