Käsitööjooke valmistav City Cider toodab oma Harjumaal asuvas tehases praeguseks üle 300 000 joogi aastas. Ettevõtte partneri Lauri Silla sõnul on seitsme tegutsemisaasta jooksul tulnud kohaneda paljude muutustega, kuid jaemüügi toel on kohalikul tootjal õnnestunud oma müügimahtusid pidevalt kasvatada.
2015. aastal asutatud City Cider on ilmselt paljudele poelettidelt tuttav MULL°, MULL°NULL ja Pikero kaubamärkidega, mille alt müüakse siidreid, alkoholivabasid kihisevaid jooke ja valmiskokteile. Ettevõtte varajane algus jääb aga aastasse 2010, kui ettevõtte asutaja ja joogimeister Martin Kaljuste hakkas koduveini ja siidrit oma isa garaažis valmistama.
Praeguseks on ettevõte kasvanud arvestatavaks tegijaks jookide segmendis, mis müüb Eesti suuremates jaekettides, ligi 200 HoReCa sektori kohas üle Eesti ning juba on jõutud kanda kinnitada ka Soomes ja Austraalias. Hetkel tehakse esimesi samme, et siseneda Lõuna-Korea turule.
Lauri Silla sõnul on seitsme tegevusaasta jooksul tulnud neil kohaneda paljude ootamatustega, mis nii mõnegi ettevõtte pankrotti ajasid, aga tugev kohalolek jaekaubanduses on aidanud ka turbulentsed ajad üle elada. „Praegu tuleb meie peamine maht jaekaubandusest, kohati ligi kolmveerand kogu käibest. Koroona piirangute ajal vähenes tohutult müük HoReCa sektorisse, seetõttu sulgesid nii mõnedki kohalikud tootjad oma uksed. Aga jaekettidesse müük toimis meie jaoks nagu turvavõrk,“ rääkis Sild.
„Päris alguses müüsime HoReCa sektorisse, kuna sinna müümine käis kiiremini ja jõudsime oma toodangut natuke täiustada, enne kui jaekaubandusse hakkasime pakkuma,“ meenutas Sild ja lisas, et Prisma oli esimene suur jaekett, kes neid usaldas ja nende kohalikult toodetud joogid uhkusega riiulitele asetas.
Prisma Peremarketi sortimendi- ja hankedirektori Kaimo Niitaru sõnul on Prisma 14-kaupluseline võrgustik tihtipeale kohalike tootjate jaoks just paras suurus ning kauplus tutvustab kvaliteetseid ja eristuvaid kohalikke tooteid meelsasti oma klientidele. „Eesti tarbijad on uuendusmeelsed ja proovivad meelsasti uudseid maitseid, eriti kui need on kohalikult tootjalt,“ lausus ta.
Lauri Sild toob esile, et viimastel aastatel on joogitootja tegevust mõjutanud tugevalt sisendhindade suur kasv. „Paari viimase aasta jooksul on tõusnud peaaegu kõikide meie jookide komponentide hinnad. Näiteks, enne sõja algust ostsime osa pudelitest Ukrainast, Hostomelis asuvast klaasivabrikust. Sõja esimestel nädalatel purustati aga kogu Hostomeli linn, kaasa arvatud tehas. Pudelite saamine muutus üleöö võimatuks missiooniks. Kui Ukrainast ostes oli ilusa šampusepudeli hind 27 senti, siis täna ostame mujalt Euroopast samu pudeleid 60 sendi eest. Oleme olnud sunnitud ka seega oma hindu tõstma, kuid kaugeltki mitte piisaval määral, kasumlikkus on vähenenud,“ selgitas Sild ja lisas, et tänasel päeval suudavad tegutsed need joogitootjad, kellel on varasemast madal laenukoormus, kes on klientide jaoks nähtaval ja keda tarbijad usaldavad.
Niitaru kinnitas, et üldine olukord majanduses on muutnud tarbijad hinnatundlikuks. „Tarbijad mõtlevad oma ostud hoolikamalt läbi, eelistavad soodsamaid valikuid. Kuid Eesti tooted on klientide ostukorvis ikka kindlal kohal – Prisma viimases kliendiküsitluses vastas iga kolmas osaleja, et eelistab hinnale vaatamata eestimaiseid tooteid,“ lausus ta.
„Meie jaoks on jaekaubandus eluliselt oluline müügiväljund meie tarbijateni jõudmisel. See on koht, kus kliendid meid üles leiavad, oleme neile nähtavad. Tunneme, et oleme ka ise jaekaubanduse jaoks piisavalt oluline koostööpartner ja seega meie mõtteid kuulatakse ja uudistooted ka kaupluste riiulitele jõuavad, mis aitab kindlasti meie tegevusele kaasa,“ rääkis Sild.
