Jalgpallisõpradele on viimastel nädalatel enim kõneainet andud Eesti koondise 0:8 kaotus Saksamaale – Eesti jalgpall on surnud, vähemalt lootusetult haige, arvatakse. Küsisime, kuidas kommenteerib kaotust jalgpalliklubi JK Tabasalu üks asutajatest ja tegevjuht Riho Saksus.

Vastab Riho Saksus

Tugevam võttis jõuga oma. Aga et meie poisid platsile kaotama oleksid läinud – nagu mitmedki „spordivaatlejad“ sotsiaalmeedias arvustavad – mina küll ei ütle. Saksamaa sai kohe alguses oma üliagressiivse ründemängu käima ja on vana platsitõde, et mida kiiremini autsaider värava laseb lüüa, seda kiiremini mäng laguneb. Tuletagem siinkohal vaid meelde, et Saksamaal on 8 miljonit registreeritud jalgallurit, Eestis paarikümne tuhande ringis. Meenutagem sedagi, et Brasiilia kaotas eelmis MM-i poolfinaalis Saksamaale 1:7 ja keegi ei süüdistanud brasiillasi tahtejõuetuses või veel milleski hullemas. Oli sel päeval nagu oli. Brasiilia jalgpall elab edasi ja Eesti jalgpall elab edasi. Muidugi omal tasemel.

Kui kõrgele küündivad teie enda saavutused jalgpallimurul?

Lugematu arv väravaid ja tiitleid hoovijalgpallis. Harrastaja tasemel olen mänginud Eesti madalamates liigades. Sealt on pärit ka mõni diplom – jalgpall on teadupärast meeskonnasport.

Ometigi olete täna pühendunud jalgpallile, asutasite kiiresti populaarsust koguva Tabasalu jalgpalliklubi, JK Tabasalu?

Tabasalus oli jalgpalliklubi tegelikult olemas, tegutseti Tabasalu Palliklubi nime all, mille tegevust juhtis tuntud noortetreener Kent Männik. Mina võtsin klubi tegevuse üle 2014. aastal, mil klubis tegutses kolm noortegruppi. Täna võime öelda, et JK Tabasalu vormi kannab ja Eesti noorte meistrivõistlustel osaleb erinevates vanuseastmetes 15 noortevõistkonda ja Eesti B-esiliigas mängiv meeskond. Klubis treenib ja mängib jalgpalli üle 400 poisi ja tüdruku, seda alates lasteaialastest kuni gümnasistideni välja.

Tabasalus aleviku vahel käivad ringi kümned sportlikud sinisärkides noored, nimed ja numbrid särgil? Veel õhtulgi veereb pall staadionimurul… Millest Harku vallas selline plahvatuslik huvijalgpalli kasv?

Nagu ütlesin – jalgpall on meeskonnasport.  Ja seda igas mõttes. Neli aastat tagasi viisime klubi tegevuse uutele alustele, kaasates rohkem kohalikke jalgpallihuvilisi, nii noori, nende vanemaid kui ettevõtjaid. Loomulikult peavad head suhted olem ka kohaliku omavalitsusega.

Omad jalgpalliklubid on Viimsi, Saue ja Saku vallal, Keila linnal…

Täpsustaksin. Need klubid tegutsevad küll nimetatud omavalitsustes, aga juriidiliselt ja majanduslikult on nad ikkagi täiesti iseseisvad. Nii nagu JK Tabasalu ei kuulu Harku vallale, vaid on vallaga heades koostöösuhetes.

Jalgpall on maailmas suur äri: teleülekanded, reklaam, piletimüük – kõik need toovad klubidele kõvasti sisse. Aga head mängijad maksavad ka miljoneid. Kuidas meie väikeklubid ennast ära majandavad?

Kui Inglismaal laekub suurklubidele ainuüksi teleülekannetest kümneid miljonid, siis meie klubi kolmeks põhiliseks tuluallikaks on lastevanemate poolt makstav treeningtasu, kohaliku omavalituse ja riigi poolt eraldatavad toetused ning ettevõtetelt ja eraisikutelt laekuvad toetused ning annetused. Aga eks meiegi oleme otsapidi juba ka selles suures äris: näiteks on üks meie noormängijatest, Tabasalu 9. klassi poiss Kevor Palumets praegu Itaalias, Bologna klubi noormängijate akadeemias. Kui Itaalia klubi meie noorega lepingu sõlmib, siis saab JK Tabasalu noormängija ettevalmistustasu.

Kui palju kohalikud ettevõtted klubi toetavad?

Mingit konkreetset arvu mul öelda pole, ütleksin pigem nii: mida kõrgemale tasemele oleme jõudnud, seda enam toetab kogukond ja ka ettevõtjad. Ja  loomulikult on siis mängudel rohkem publikut. Näiteks meie mängu Eesti karikavõistluste veerandfinaalis FC Elva vastu oli Tabasalu staadionil jälgimas 520 pealtvaatajat, mis on senine rekord.

Kui palju JK Tabasalu mängijaid Eesti noortekoondises mängib?

Möödunud hooajal saavutasid oma vanuseklassis esikoha 2002 ja 2005 sünniaastaga noormeeste võistkonnad. Tüdrukud võitsid kahes vanuseklassis hõbemedalid, saavutades ka ühel maailma suurimal noorteturniiril Helsinki Cupil esikoha. Klubi esindusmeeskond mängib käesoleval aastal Eesti jalgpallipüramiidi tugevuselt kolmandal astmel – esiliigas B grupis.

Kes on need treenerid, kes noored on mängima pannud?

JK Tabasalus töötab täna kokku 13 treenerit. Kogenenumad neist on ehk Risto Sarapik, Marko Kristal, Andrus Mitt ja Brasiilia päritolu Alan Arruda, endine Nõmme Kalju tippmängija, kes oma elu on otsustanud Eestiga siduda. Motiveerivaks on olnud ka need laagrid ja ühised treeningud, mida Euroopa ja maailmatasemel klubid on Tabasalus läbi viinud. Amsterdami Ajaxi treenerid on siin läbi viinud õppeseminare, Moskva Dinamo on känud meil treeninglaagris, siin on toimunud Valencia lastelaager. Kõik see on rikastanud nii meie noori kui treenereid.

Mis on JK Tabasalu lähem ja kaugem eesmärk?

Noorteklassides on endiselt eesmärgiks heidelda Eesti parimate klubide seas. Täiskasvanute hulgas on käesoleva aasta eesmärk jääda esiliiga B-gruppi püsima, perspektiivis aga mängida Premium liigas Eesti meistritiitli peale.
Kas teie ise, Riho Saksus, olete saanud nüüd täielikult pühenduda jalgpallile või on lisaks ka teisi tegevusalasid?

Selleks, et saaksin jalgpalliklubile pühenduda, tuleb ikka teha muud tööd ka. Olen juba 2005. aastast tegelenud erineva jäätmekäitlustehnikate müügi ja rendiga, jalgpallile loodan kaasa aidata ka Harku vallavolikogu liikmena.