Jõuluaeg on käes. Ja paljudel on peas juba krõks käinud: mida küll kinkida… Kolmele lapsele? Isale ja emale? Vanaisale- vanaemale? Kolleegidele? Mida paneb päkapikk lapsele sussi või soki sisse?

Igal juhul – raske aeg see jõuluaeg. Alles sai mööda Black Friday, nn must reede, aasta populaarseim ostupäev, nagu reklaamivad seda novembrikuu reedet arvukad poed, ahvatledes ostjaid üksteise võidu pakkumiste hullusega. See raske päev möödas, tuleb tarbijal hakata mõtlema kohe jõuludele. Sest Jeesus on sündimas. Ainult et – kas ta sündis selleks, et meelitada inimkond paaniliselt ostlema?

Õnneks levib maailmas, ka Eestimaal, arutu kinkimise asemel üha enam tava hoopis annetada. Head eeskuju pakub ETV saade „Jõulutunnel“, mis sel aastal jõuab ekraanile juba 24. korda, abistades seekord ühiskonna kõige tillemaid – vastsündinuid ja väikelapsi. Traditsiooniliselt on kiire aeg loomade varjupaikadel – sinnagi tuuakse jõuluajal tavapäevasest rohkem annetusi.

Eestis korraldatavad annetamistalgud on aga osa rahvusvahelisest heategevusliikumisest Giving Tuesday, mis sai alguse 2012. aastal USAs vastukaaluks ostuhulluse päevale, mustale reedele. Sel aastal korraldati annetamistalgud juba 90 riigis.

Võbelus annetajate hulgas

Kevadel puhkenud skandaal Slava Ukraini ja selle juhi Johanna-Maria Lehtme ümber tõmbas annetajatelt hoogu maha. „See tekitas võbeluse meiegi annetajate hulgas,“ tõdeb Katrin Arvisto, üks annetustalgute eestvedajaist. Samas kinnitab Arvisto, et see oli tõepoolest vaid „võbelus“. Annetustalgud toimuvad veebiplatvormil „Ma armastan aidata“.

Veebis annetades liigub raha annetajalt otse annetuse saajani ilma ühegi vahelülita. Need organisatsioonid aga, kes platvormi kaudu annetuse saavad, on oma tegevuses korrektsed ja läbipaistvad, nende puhul ei teki kahtlusi annetuse sihipärases kasutamises. Olgu tegu siis Tallinna Lastehaiga toetusfondi, Tartu Ülikooli Kliinikumi lastefondi või Toidupangaga.

Igal aastal kandideerib heategevusplatvormile väikeseid ja tublisid, aga laiemalt tundmata organisatsioone. „Üks nõue meie platvormile pääsemiseks on see, et kandideerija peab olema liitunud annetuste kogumise hea tavaga. Meie jaoks on oluline läbipaistvus ja vastutus annetaja ees. Just vastutus annetaja ees,“ rõhutab Katrin Arvisto. Sest summad, mis liiguvad, pole väikesed: hiljutistel annetustalgutel annetas 1264 inimest kokku 48 508 eurot.

Kuna talgupäeval selle keskkonna kaudu tehtud annetustele lisab Swedbank omalt poolt 40 000 eurot, tõusis annetuste kogusumma 88 508 euroni. 550 kassi ja koeratoit „Meil algavad jõulud novembri keskpaigast. Siis hakkavad inimesed aktiivsemalt pöörduma meie poole sooviga annetada, kaasa lüüa erinevates heategevusprojektides,“ kõneleb Varjupaikade MTÜ kommunikatsioonijuht, annetustega tegelev Anni Anete Mõisamaa.

Meie jaoks on oluline läbipaistvus ja vastutus annetaja ees. Just vastutus annetaja ees.

Varjupaiga kodulehe kaudu saab loomade heaks annetada raha. Mitterahalistest annetustest tuuakse kõige rohkem toitu. „Paradoks on aga selles, et rohkem tuuakse meile koeratoitu. Aga loomade varjupaigas on 550 kassi ja 50 koera,“ räägib Mõisamaa. Paljud lasteaiad ja koolid koguvad varjupaiga heaks raha. Ja ostavad siis ühiselt midagi.

Lisaks toidule kulub varjupaigas palju koristus- ja desinfitseerimisvahendeid, prügikotte, kassiliiva… Üks laps palus kogunisti endale kingitusi sünnipäevaks mitte tuua, kinkida hoopis raha, et see siis varjupaigale anda. Nii sai varjupaik 300 eurot – väga suure summa ühe lapse kohta.

Keskmine annetaja on noorepoolse haritud naise nägu

Annetamine on aastatega muutunud aina harjumuspärasemaks, summad on kasvanud, tõdeb annetustalgute korraldaja Katrin Arvisto. Kui Heateo sihtasutus 2008. aastal tegevust alustas, oli annetus keskmiselt 48 krooni ehk natuke üle kolme euro. Eelmisel aastal oli see 43 eurot. Kasv on üle kümnekordne. Inimesed on muutunud jõukamaks, aga ka annetuste kogujad tegutsevad tulemuslikumalt. Oskavad oma tegevuse eesmärke paremini selgitada ja põhjendada.

Uue juhtimise all pingutab nüüd ka Slava Ukraini. Mõned endised annetajad on organisatsioonile jäänud, uusi üritatakse juurde leida avatud suhtlemise ja annetajaid motiveerivate projektidega. Suur osa nende annetustest on viimasel ajal kulunud Ukraina sõdurite meditsiinilisele harimisele. Ühe sõduri meditsiinialased oskused võivad päästa kuni kümne kaaslase elu. Viimastel kuudel on Slava Ukraini abiga meditsiinialaselt koolitatud üle 8000 Ukraina sõduri. See tähendab ellujäämisvõimalust 80 000 sõdurile.

Kuidas mõjub võbelus Slava Ukrainile pikemas plaanis, eks seda näitab aeg. Mitte ainult jõuluaeg. Ka annetajate hulgas on läbi viidud põhjalik uuring. Keskmine annetaja on noorepoolsem naine, kõrghariduse ja elukohaga suures linnas. Mehi osaleb annetamistalgutel küll arvuliselt vähem, aga nende annetatud summad on suuremad. Nii et kokkuvõttes valitseb tasakaal.

Tiit Pruuli, annetaja: peatagem jõulukingihullus!

Ikka on ju hea meel, kui su sünnipäeva meeles peetakse. Tunnistan, et kordades parem meel on siis, kui selle formaalse päeva asemel tuleb kellelegi pähe mulle ka suvalisel päeval hea sõna öelda. Sama on jõuludega, millest kommertsialiseerumise tõttu on saamas formaalne püha. Seda saaks vältida kingituste asemel ühiste emotsioonide jagamisega ja nende aitamisega, kes seda tõesti vajavad.

Meie pere otsustas, et jõulupakkide asemel (välja arvatud pisikesed lapsed) teeme ühe annetuse Ukrainas võitlevale rahvusvahelisele leegionile. See on koht, kus meie kinkidel on tegelik väärtus. Enne iga kingi ostmist võiks mõelda – kas sellel on tegelik või formaalne väärtus.