Valusalt, nagu arvab mõnigi. Kas valijad nüüd just valusalt valivad, aga tõele näkku vaatamise aeg on valimised kindlasti. Mõnele kindlasti valus, mõnel võtab aga naerugi näole.

Pealinnas Tallinnas naerab kahe suupoolega tõenäoliselt ainult üks erakond. Küsimus pole selles, kas Keskerakond võidab – seda näitavad kõik küsitlused – küsimus on pigem selles, kas erakond saab pealinnas ainuvõimu või peab seda kellegagi jagama. Kui jagama, siis kellega? Kindlasti ei mahu Mihhail Kõlvart ühte linnavalitsusse praeguse linnapea, sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovskiga, kes temalt tooli eelmise aasta aprillis alt ära tõmbas. Väheusutav on ka Keskerakonna liit Isamaa või Reformierakonnaga. Nii et kui rohesärklased peavad võimu jagama, siis teevad nad seda tõenäoliselt oma kauaaegse opositsioonikaaslase EKREga. Kui EKRE ikka nibin-nabin valituks osutub.

Huvitavaid intriige jagub

Pealinnas on aga huvitavaid intriige veel. Näiteks, millise tulemuse teeb Reformierakonna jamadesse kiskunud – kui muidugi see oli tema? – kastirattamees Pärtel-Peeter Pere. Ja kumb kogub rohkem hääli, kas vahepeal Reformierakonna linnapeakandidaadiks tõusnud suurärimees Urmas Sõõrumaa või käibemaksu tõusu laineharjal poliitikasse ujunud Jana Guzanova.
Kui kuskil oleks poliitiline totalisaator, siis siinkirjutaja panustaks rohkem Guzanova peale.

123st Maardu linnas kandideerijast 60 on Keskerakonna nimekirjas, mille eesotsas on endine linnapea, riigikogu liige Vladimir Arhipov ja praegune linnapea Aurika Sin-Kerra. Küll on huvitav aga see, et Norstati  uuringu kohaselt on Keskerakonna toetus Maardus langenud eelmiste valimiste 67 protsendilt 56 protsendile. Aga enamuse volikogukohti võtavad nad ikka.

„Reformierakonna populaarsuse allakäik Tallinnas on üle kandunud naaberomavalitsustesse, tõusu on teinud Isamaa.“

Valimisjärgsed päevad saavad põnevad olema Jõelähtmel, kus uuringute kohaselt toetavad valijad 22 protsendiga sotsiaaldemokraate, 20 protsendiga järgnevad kohe Isamaa ja Reformierakond ning neist ainult kolme protsendipunkti kaugusel on Keskerakond ja EKRE. Kõik kombinatsioonid nende nelja vahel pärast valimisi valitsus moodustada on võimalikud. Suurim kaotaja tundub olevat praegune liider Reformierakond, kelle toetus on langenud 57 protsendipunktilt 20-le.

Muutused ootavad tõenäoliselt ka Viimsi valda, kus oravate populaarsus on kahanenud poole võrra ja prognooside kohaselt teevad nad alles neljanda tulemuse valimisliidu, Isamaa ja Keskerakonna järel. Eks seegi ütle midagi, et senine kauaaegne vallavanem Illar ­Lemetti ei kandideeri.

Teisel pool Tallinna linna

Teisel pool Tallinna linna, Harku vallas, on oluliselt populaarsust kasvatanud Isamaa, kes võtab 21st volikogu kohast uuringute kohaselt 6, sama palju kui Norstati osutatud valimisliit. Kuna valimisliite on Harku vallas aga mitu, siis ükski neist Isamaaga võrdset tulemust ei tee. 13 protsendipunktiga on teine-kolmas Reformierakond, kes nagu muudeski Tallinna lähiümbruse omavalitsustes on ka Harkus oluliselt populaarsust kaotanud.

Valimised võivad muutusi tuua Rae ja Kose vallamajadesse. Ka Raes on Reformierakonna positsioonid nõrgenenud, vahe Isamaaga on Norstati andmetel vaid üks protsendipunkt (25 ja 24). Nii et emba-kumba, kas taas Reformierakond või uue jõuna Isamaa hakkab Rae vallas tõenäoliselt uut võimuliitu kokku panema. Kosel on senine juhtiv jõud EKRE aga populaarsust kaotanud, Isamaa aga kõvasti juurde võitnud. Kasvanud on ka valimisliidu populaarsus. Kes neist koalitsiooni kokku paneb, ütleb juba varsti valija.

Ei ole Reformierakonna igipõlises kantsis, Keilaski, neil seekord endist hoogu, populaarsemaks on saanud Isamaa, kes Keilas uue jõuna moodustab tõenäoliselt ka koalitsiooni.

Viimane sõna jääb ikka valijale

Reformierakonna populaarsuse allakäik Tallinnas on üle kandunud naaberomavalitsustesse, tõusu on teinud Isamaa. See on Norstati andmeid vaadates üldine pilt. Uus tulija, Parempoolsed, küünib küll mitmes omavalitsuses üle valimiskünnise, aga kuskil domineeriv pole. Eesti200 jääb tõenäoliselt enamikes vallamajades pärast valimisi ukse taha järgmist korda ootama. Või läheb laiali.

Küsimuseks kerkib: mis saab siis üldse Eesti Vabariigi valitsusest, kui legitiimne see on, kui rahvas ei toeta? Aga viimase otsuse tegija on ikka valija.

HEA TEADA

Valimised

Kohaliku omavalitsuse volikogu
valimisnädal on 13. oktoobrist kuni 19. oktoobrini.

13. kuni 18. oktoobrini toimub eel- ja elektrooniline hääletamine.

Valimispäeval, 19. oktoobril toimub hääletamine ainult jaoskondades.