Eestis on algamas uus jalgpallihooaeg. Harju klubidest hoiab maakonna lippu kõrgel Esiliigas mängiv Maardu Linnameeskond, tihedaimaks rebimiseks läheb jällegi 2. liigas.
Eestis on üsna mitu jalgpalliliigat. Kõige kõrgem on Premium liiga, mis alustab mängudega sellel nädalavahetusel. Tugevuselt teine ja kolmas liiga kannavad nime Esiliiga ja Esiliiga-B, kust leiame ka maakonna meeskondi. Esiliigas mängib esimest aastat Maardu Linnameeskond ja B-liigas Raasiku FC Joker ja Viimsi JK.
Kõigil kolmel meeskonnal on juba esimene voor peetud. Maardu Linnameeskond võitis kodus Tartu FC Santost 3:0 ja Raasiku Joker võõrsil Tallinna FC Flora U19 meeskonda 2:0. Viimsi JK pidi aga tunnistama FC Kuressaare 1:0 paremust.
Maardu Linnameeskonna esindaja Aleksei Baikovi sõnul oli esimene mäng Esiliigas meeldiv, kuid raske. „Ilmastikuolud oli keerulised. Päev enne mängu sadas palju lund ning hakkasime juba varahommikul staadionit puhastama,“ rääkis Baikov. Meeskonnal on eesmärk jääda liigasse püsima. „Mängisime II liigas ja B-liigas kaks aastat. Areng peab olema, kuid mitte nii kiire, et mõtleks kohe järgmisele liigale,“ lisas ta.
Jokkerid tahavad võite
Raasiku FC Jokeril on hooaja algusega olnud palju tegemist. Täna (reede) õhtul kell 19.00 peab Joker Raasiku põhikooli kunstmuruväljakul enda esimese kodumängu, vastaseks Viimsi. Klubi mentaliteet on, et iga mäng tuleb võita. „Eesmärk ei ole kõrgemale tõusta, vaid üleüldine stabiilsus. Ainuüksi esindusmeeskonna tulemustest ei sõltu kõrgemal mängimine. Selleks peab arenema kogu klubi,“ tõdes FC Jokeri tegevjuht Jaan Jalas.
Meeskonda on 1993. aastast peale vedanud Raivo Vaga, keda kodukandis tuntakse Jokkerina. Sealt ka nimi – Raasiku FC Joker. „Tema käe alt on tulnud mitmeid noortekoondislasi, kellest paljud on jõudnud Eesti tippklubidesse. Valitseva meistri Tallinna FC Flora ridades ja Eesti U19 koondises mängib Herol Riiberg. Samuti on meie kasvandik Renno Soosaar, kes mängib Flora duubelmeeskonnas ja esindab Eesti U18 koondist,“ lisas Jalas.
Suured muudatused Keilas
II, III ja IV liiga pilt ning süsteem on kirjum. Liigad on jaotatud erinevateks piirkondadeks ja esimesed mängud toimuvad aprillis. II liigas mängib seitse Harju võistkonda. Lääne/lõuna tsoonis Keila JK, Viimsi JK II, Saue JK Laagri, FC Kose ja Rummu Dünamo ning ida/põhja tsoonis Tabasalu JK Charma ja Kuusalu JK Rada. III liigas mängivad suuremate klubide duubelmeeskonnad, esindusmeeskonnaga on väljas Saku Sporting, Harju JK, Pakri SK Alexela ja Kernu FC Haiba. IV liigas mängivad Raasiku ja Tabasalu duublid.
Keila JK hooaja esmane eesmärk on jääda liigasse püsima. Klubi peatreener Tauri Tamkivi sõnul pole meeskond mängudeks veel valmis, kuid töö selle nimel käib. „Oleme klubis teinud mitmeid muudatusi. Tõime klubi tegevjuhiks kunagise klubimängija Rasmus Heinla ja võistleme kahe meeskonna asemel ühega. Mõistsime, et mängijate suhtumine klubisse oli paigast nihkunud. Klubi vajas hädasti mängijad, kuid osa mängijaid klubi mitte,“ rääkis Tamkivi.
Keila ootab väga mänge kahe naabriga. „Sportlikus võtmes tulevad tulised lahingud Saue JK Laagriga, kes osutab alati tugevat vastupanu, ja Rummo Dünamoga, kes küll viimaste aastate taseme languse tõttu enam nii tasavägist mängu ei paku,“ ütles Tamkivi.
Karikavõit väiketiimile?
Eesti jalgpall on viimastel aastatel olnud tõusuteel. Seda on näha nii jalgpallurite juurdekasvus kui ka madalamate liigade üldisest tasemest. „Palju on juurde andnud ka mõne aasta tagune Rahvaliiga tekkimine, kus on võimalus mängida kõikidel neil, kellele madalamate liigade tase üle jõu käib,“ rääkis Jalas.
Taseme tõusu madalamates liigades näeb ka Tamkivi: „Selliseid meeskondi, kus enamik mängijaid on 1990ndatel sündinud, peaks olema II liigas päris palju.“ Kui madalamate ja Premium liiga meeskondade tase veelgi ühtlustub, võib Evald Tipneri karika võita mõni väike klubi.
Pooled Eesti inimesed elavad Tallinnas ja Harjumaal, mistõttu on ka mõistetav kogu jalgpalliharrastajate suur osakaal siinsest piirkonnast. Madalamates liigades asub iga teine klubi Tallinnas. Kuid Eesti Jalgpalli Liidu avalike ja koostöösuhete osakonna juhataja Mihkel Uibolehe sõnul ei saa väita, et jalgpallureid on mujal vähe. „Väljaspool Harjumaad on registreeritud 10 582 jalgpallurit. Seda on rohkem kui kogu Eesti peale korvpallureid,“ ütles ta.
OTT JÄRVELA
spordiajakirjanik
Eesti jalgpalli meistrivõistluste II, III ja IV liigas mängitava jalgpalli tase on viimase 10 aasta jooksul kahtlemata märgatavalt tõusnud. Oleme ausad, IV liigat tunti veel mitte liiga kaua tagasi „õlleliigana“, ent praegu pole seal enam võimalik suhtumisega „trenn on nõrkadele, tugevad käivad võistlustel“ hakkama saada.
Õhtuleht näitas mullu Evald Tipneri karikavõistluste avaringides madalamate liiga klubide osalusel peetud mänge. Muidugi pelgasime enne, kas meeskonnad veavad välja ja kas eetrisse jõudva jalgpalli tase kannatab kriitikat. Asjata pelgasime – tase oli soliidne, mängud kütkestavad ja meeskonnad põnevad.
Eelduseks number üks, et enamus meeskondi ei paikneks Tallinnas, on inimeste aktiivsus. Liigasüsteemis osalemine nõuab suurt ühispingutust, sest kohtumiste ja võistlusreiside arv ei ole väike. See kõik tuleb jalgpallurite vaba aja arvelt. Kui kriitiline hulk inimesi sääraseks ohverduseks valmis pole, pole ka meeskonda.
Oleks naiivne loota, et üldised rahvastikuprotsessid jätaksid jalgpalli puutumata, ent on üks kindel vahend, millega saab neid mõjusid pehmendada – taristu. Korraliku jalgpallistaadioni olemasolu kindlasti suurendab šanssi kohaliku meeskonna tekkeks.
