Eelmisel esmaspäeval avaldas kultuuriministeerium uuringu, millest selgub, et 57 protsenti õpilastest ning 58 protsenti täiskasvanutest on mitteaktiivsed ja väheaktiivsed. Midagi üllatavat neis numbrites ei ole – rasvunud ja mugavuselust viimast võtvate inimeste suurenevast hulgast on aastaid räägitud.
„Eesti vajab liikumispööret – süsteemset liikumisharjumuste muutmist, et kogu Eesti liiguks. Piisav liikumine on üks lihtsamaid, efektiivsemaid ja odavamaid tervelt elamise viise,“ kuulutas värske kultuuriminister Piret Hartman seepeale.
Suurepärane! Minister on probleemi omaks võtnud ja asub tegudele, mõtlesin endamisi. Aga tutkit! Neljapäeval teatas seesama minister, et ei toeta Viimsi ja Jõhvi jalgpallihallide ehitamiseks lisaraha eraldamist.
Võta nüüd siis kinni, kas Piret Hartman (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) toetab liikumisharjumuste muutmist või mitte. Tundub, et õige vastus on EI.
Neli halli valmis
Äsja valmistas Eesti kuni 19aastaste noormeeste jalgpallikoondis Poolas suuremat sorti üllatuse, kui Euroopa meistrivõistluste valikturniiri raames alistati Bosnia ja Hertsegoviina ning jõuti eliitringi. Turniiri raames seljatati ka Itaalia 2:0, saapamaa täiskasvanute koondis on teatavasti valitsev Euroopa meister. Euroopa 28 parema hulka jõudmine näitab, et meie jalgpallil on lootust.
Jah, Eesti rahvusmeeskonnal ei ole praegu parimad ajad, kuid järjest rohkem meie noori talente leiab tee välismaiste tippklubide akadeemiatesse. Mõistagi on piiri taga tugevam konkurents ja suuremad võimalused tulevastele tööandjatele silma jääda. Kuid usutlustes rõhutavad jalgpallurid ka suuri erinevusi treeningutingimustes. Islandi jalgpallihallide näidet on siinses meedias korduvalt rõhutatud, kuid eeskujude otsimiseks ei pea nii kaugele kiikama.
Ka Soomes, Rootsis ja Norras on aru saadud, et talvistes tingimustes „uisutamisega“ suurt kala ei püüa.
Mis on ära tehtud
Keskerakonna algatatud projekti „Jalgpallihall igasse maakonnakeskusesse“ toel on valminud hallid Haapsallu, Viljandisse, Tartusse ja Raplasse. Tuleval aastal jõuab sama kaugele Pärnu, riigipoolne raha on eraldatud ka Rakverele, Narvale, Paidele, Jõgevale ja Kuressaarele.
Siinkohal tuleb rõhutada, et jalgpallihall pakub eriti just talvistes tingimustes mugavaid treeningutingimusi ka kooliõpilastele ja teiste spordialade harrastajatele. Seetõttu pean kultuuriministri otsust vastutustundetuks ning viited „riigieelarve pingelise seisule“ ei ole tõsiseltvõetavad. Maksulaekumine on prognoose märkimisväärselt ületanud, küsimus on prioriteetides! On suur oht, et omavalitsustel käib riigi lisaabita niivõrd mastaapsete projektide ehitamine üle jõu.
Piret Hartmani otsus peegeldab ilmekalt valitsuse suhtumist kohalikesse omavalitsustesse. Ka käimasolevas energiakriisis ei ole linnadele ja valdadele toetusi ette nähtud. Saage ise hakkama!
