Mallorca on lummav saar – roheline, korras ja puhas, imeliste randade, salapäraste koobaste ja võluvate ajalooliste külakestega. Aga Mallorcal on muudki palju teist moodi kui hetkel Eestis. 

Eesti majandus näitab küll kosumise märke, aga diskussioon hinnakalliduse, eriti toiduainete käibemaksu üle, käib täiega edasi. Oma 24% protsendise käibemaksumääraga on Eesti Taani järel Euroopas teisel kohal. Käibemaksumäära tõus 1. juulist 24 protsendini toob aga rahandusministeeriumi hinnangul riigieelarvesse sel aastal ligikaudu 108 miljonit eurot lisatulu. Kui aga toiduainete käibemaksu langetataks 13 protsendile, väheneks riigi järgmise aasta maksulaekumine 245 miljoni euro võrra. Mõjuv argument. Seevastu näiteks rikas Rootsi riik on otsustanud langetada käibemaksu seniselt 12 protsendilt katseliselt kuuele protsendile. Sellise ametliku teate tegi Rootsi peaminister Ulf Kristersson 4. septembril. Katseliselt sellepärast, et Rootsi peaministril on sama hirm, mis Eesti rahandusministril Jürgen Ligil – käibemaksu alandades ei alane mitte toiduainete hinnad, vaid täitub kaupmeeste kukkur. Saab olema põnev jälgida, millega rootslaste eksperiment lõpeb.

Meie kalleid hindu – võrreldes näiteks Eesti ja Mallorca poesilte, on turistide mekas ikka paljud kaubad odavamad – põhjendab peaminister Kristen Michal hoopis suurte kaubandushallidega olemasoluga – nende ülalpidamine on kallis. Ja kust see raha ikka mujalt tuleb, kui ostja taskust.

Tuues jälle paralleeli Mallorcaga, siis sel saarel on aru saadud, et suured kaubanduskeskused on ohuks väikekauplustele. Nii ongi suurtel kaubanduskeksustel väiksemates kohtades puhkepäevadel kauplemine keelatud – uksed peavad suletud olema. Ikka selle pärast, et väikekauplused jäädavalt uksi kinni ei paneks. Iseküsimus on, kus läheb vahe suure ja väikese kaupluse vahel. Küllap on aga hispaanlased sellegi selgeks vaielnud. Kas see aga kauplustes hindasid alandaks kui kaubanduskeskused nädalavahetusel suletud oleksid? Rimi tegevjuht Kristel Mets väitis 21. septembri ärilehes, et kaupluste pikkade lahtiolekuaegade taga on majanduslik kaalutlus: praeguste palgatasemete juures ületab kaupluste lahtihoidmisest saadav tulu tööjõukuludelt saadava säästu. Tema hinnangul muutuks see kalkulatsioon alles siis, kui müüjate keskmine palk tõuseks ligikaudu 2000 euroni. Aga sinnani on meil veel tükk teed minna.