13. jaanuaril pärjati Jüris Harju maakonna tublimaid atleete, treenereid ja korraldajaid. Koduvalla kultuurikeskuses võttis parima naissportlase tiitli vastu Taanist Eestisse saabunud purjetaja Ingrid Puusta, kellel on lõpusirgel õpingud Arhusi tehnikaülikoolis.
Parimaks valiti Sind juba teist korda. Eelmisel korral olid parim aastal 2012. Kumb tiitel on armsam, tähtsam või ei annagi neid kahte võrrelda?
Mõlemad tiitlid on armsad. Aga seekord tundsin, et olen läbi hooaja hästi purjetanud. Seda mitmetel rahvusvahelistel võistlustel. Arvan, et saada tunnustus oma siiani parima hooaja eest on tore. Hea kui teised on mu hooajale kaasa elanud ja jälginud mu tegemisi.
Kelle Sa ise valinuks mulluse aasta Harju parimaks?
Oleksin valinud Anett Kontaveiti. Ta on noor, kuid juba kõrgel tasemel tennisist.
Millised on olnud viimase kahe aasta suurimad spordisaavutused?
Minu suurim saavutus 2014 hooajal oli 23. koht maailmameistrivõistlustel. Terve hooaja valmistusime selleks ja ajastasime parima vormi just MMiks. Samuti olin maailmakarika etappidel 18. ja 23. Jäin tulemustega väga rahule.
Kuidas näeb välja purjelauasõitja aasta? Kui kaua saab üldse treeningsõite teha?
Võistlushooaeg kestab kuus kuud, treeningud aga läbi aasta. Kui võistlushooaeg lõpeb oktoobris või novembris, siis pärast seda on olnud kuu, kus ma ei purjeta. Üldldfüüsilist treeningut teen ikka. Tänavu sellist vaba kuud ei tule, sest MMi peetakse novembri alguses Omanis. Seega kestab hooaeg on terve aasta.
Eestis sõidan ainult juulis ja augusti alguses. Teistel aegadel on võistlused või on ilm liiga jahe purjetamiseks. Taanis purjetan siis, kui olen koolis ja ilm kannatab ehk kevadel.
Aga treeningud kaldal ja jõusaalis?
Üldfüüsilist ma teen jõusaalis (Taanis kolm korda nädalas) ja vastupidavust treenin joostes ning rattaga. Jõusaalikava tuleb tavaliselt Taani purjetajate üldfüüsilise treeneri kaest.
Kui tihti koduvallas ehk Raes külas käid? Enamuse ajast õpid ju Taanis Arhusi tehnikaülikoolis.
Olen elanud vallas alates aastast 2010. Kodus käin vast neljal korral aastas. Käiks tihedamini, aga graafik on täis treeningud ja võistlusi. Suve keskel olen pikemalt kodus. Vast kuu aega järjest. Siis treenime koos teiste Eesti RS:X klassi sõitjatega ja teeme laagreid.
Millise ala spetsialist Sinust sealse tehnikaülikooli lõpetamise järel saab? Kas oled juba diplomile lähedal?
Õpingutega läheb hästi ning just oli eksamiperipood. Nüüd on vaja kirjutada veel bakalaurusetöö, see kaitsta ning siis peaks olema juuliks bakalaurusekraad käes.Olen siis laboratooriumi tehnoloogi kraadiga.
Räägime ka varasemast ajast, kui Sa veel tippspordiga ei tegelenud. Kuidas purjetamise ning kitsamalt RS:X klassi purjelaua avastasid?
Purjelaua juurde jõudsin oma õe partneri Mikk Muru kaudu. Tema oli juba hobisurfar. Ning kuna ma veetsin nendega palju aega koos, siis sain ma proovida purjelauasõitu. Mulle hakkas see kohe meeldima ning siis läksin ma koos kooliõega 2006 kevadel Pirita surfikooli. Sealt kõik algas. Ja tänu Mikk Murule.
Oled hetkel ainus meie sportlane, kes on kindlustanud pääsu 2016. aasta Rio de Janeiro suveolümpiale. Mida see täpselt tähendab? Kas oled olümpial kindel võistleja või on see koht Eestile ning Sinu asemel võib sõita Brasiiliasse keegi teine?
Tunnen, et olen Eesti naistest hetkel parim RS:X klassi sõitja. Kuigi on ka nooremaid, kellega ma suvel treenin. Nemad on kindlasti mulle peatsed konkurendid. Aga usun, et olen siiski Riosse minemas. Olen kogenum ja hetkel siiski kiirem kui nooremad.
