Eesti on üks neljast Euroopa Liidu liikmesriigist, kus ei rakendata toiduainetele käibemaksu soodusmäära. Sarnaselt Eestile rakendatakse tavapärast käibemaksumäära toiduainetele Bulgaarias (20%),
Leedus on käibemaksu standardmäär 21% ja
Taanis 25%.
Kui 1. juulist kerkib käibemaksumäär Eestis 24 protsendini, oleme Euroopas oma käibemaksumääraga Taani järel teisel kohal. Käibemaks on aga maks tarbijale, puudutades kõige rohkem madalama sissetulekuga peresid, üksi elavaid eakaid ja lasterikkaid peresid.
Nüüd on äsja ametisse asunud regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras kinnitanud, et tahab jätkata oma eelkäija Piret Hartmani tööd ja langetada toiduainete käibemaksu. Kõige rohkem on selle vastu rahandusminister Jürgen Ligi, põhjendades, et käibemaksu langetamisest võidavad vaid kaupmehed ja põllumehed, kes oma osa lõpphinnas suurendavad ning tarbija sellest ei võida.
Hinnad tõusevad kaootiliselt
Tõsi on see, et käibemaksumäära muudatuste puhul pole kauplustes hinnasiltide vahetamised kunagi automaatsed. Nagu nägime möödunud aasta alguses jõustunud käibemaksumäära tõusust – käibemaks kasvas siis 20-lt 22 protsendile –, oli tegelikus elus toimuv märksa kaootilisem. Pärast käibemaksumäära tõusu kaks protsenti ei maksnud üheeurone toode mitte 1,02, vaid pigem ikka 1,05 eurot. Nagu oleks käibemaks kasvanud viis protsenti.
Nüüd tõuseb 1. juulil käibemaks 24 protsendini. „Hinnasiltide vahetust on pigem oodata jaanipäeva eel, kui ostja käitub vähem hinnatundlikult ja enam emotsionaalselt,“ prognoosib Eesti konjunktuuriinstituudi kauaaegne direktor Peeter Raudsepp. Raudsepa arvates pole mõistuspärast selgitust ka olukorrale, kui regionaal- ja põllumajandusministri Hendrik Johannes Terrase eestvõttel arutatakse toiduainete käibemaksu vähendamist ajal, kui paari kuu pärast on oodata käibemaksumäära totaalset tõusu.
Milleks siis üldse käibemaksu tõsta, kui seda tuleks toiduainete osas tulevikus langetama hakata?
Peeter Raudsepp
Milleks siis üldse käibemaksu tõsta, kui seda tuleks toiduainete osas tulevikus langetama hakata? Konjunktuuriinstituudi arvutuste kohaselt poleks tegelikult tarvis praegu käibemaksu üldse tõsta, sest kiire inflatsioonitempo juures kasvavate hindadega kaupade müügilt laekub käibemaksu nagunii enam.
Kaupmehed kinnitavad: vaheraha ära ei võta
Kaubanduses valitseb meil kõva konkurents – see on üldteada. Sellepärast ei saa muutus hinnasiltidel olema käibemaksumäära tõusuga otseses seoses, aga uskuda, et ostja kasvava hinnatundlikkuse juures kaupmehed vahe endale jätavad, ka ei maksa. Nii arvatakse konjunktuuriinstituudis ja nii kinnitavad kaupmehed.
„Rimi saab omalt poolt lubada, et toiduainete hinnad langevad meie poodides käibemaksu alanedes, kui toodete ostuhinnad meie kui jaemüügiettevõtte jaoks radikaalselt ei muutu. Teiste Euroopa Liidu riikide näidetele tuginedes saame väita, et madalama käibemaksumääraga maksustatud toiduainetel on soodsam lõpphind,“ on kinnitanud Rimi Eesti tegevjuht Kristel Mets. Samamoodi mõeldakse Selveris. „Käibemaksumäära alandamise korral oleks toidu hind tarbijale kindlasti madalam. Kaupmehel on oma äritegevuseks kujunenud marginaal, mis käibemaksumäära muudatuse tõttu ei muutu,“ kinnitab Selveri tegevjuht Kristi Lomp.
Käibemaks on ennekõike tarbijamaks – tarbija tunnetab seda esimesena. Tootja tunnetab käibemaksumäära ennekõike läbi selle, kui palju tema kaupa ostetakse – odavamat kaupa, eriti kollaste siltidega, ostetakse teatavasti rohkem. „Meie Saida mahefarmis oleme väga huvitatud, et ostetakse meie jäätist, mitte lätlaste saldejums’i. Sellepärast me hinda peale käibemaksumäära alandamist tõstma ei hakka,“ on Saida farmi kauaaegne juht, mahepõllumees Juhan Särgava öelnud.
Mida arvab aga praeguse maksulangetuse eestseisja, regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras? Vaatamata seni avalikkuses väljaöeldule ei rutta temagi maksulangetusega kiirustama. „Maaelu teadmuskeskus (METK) on tegemas analüüsi, mis keskendub võimaliku käibemaksuerisuse mõjudele põllumajandus- ja toidusektori vaatenurgast, mis valmib aasta lõpuks. See annab täiendavat, sektoripõhist teavet, mida saab arvesse võtta laiemas pildis, kuid maksupoliitika põhianalüüs ja otsuste ettevalmistamine toimub siiski rahandusministeeriumi juhtimisel. Toiduainete käibemaksu teema tulevik sõltub rahandusministeeriumi analüüsidest ja valitsuskoalitsiooni poliitilistest otsustest, mis tehakse riigi üldisi huve silmas pidades,“ kinnitab Hendrik Johannes Terras.
„Toetan sada protsenti käibemaksu alandamist. Toit ei tohi olla privileeg,“ arvab põllumees, Anija vallavolikogu esimees Jaanus Kalev. Ainult et selle rahandusministri aegu vaevalt et käibemaksumäära toiduainetele langetatakse, on Jaanus Kalev samuti sada protsenti kindel.
Nii et kindel võib olla vaid ühes – jaanipäeva paiku hinnatõus tuleb. →
